Rein MaranFoto: Teet Malsroos
Inimesed
6. aprill 2018, 19:49

Rein Maran: Mikk oli kõige paremas mõttes elust innustunud (2)

Eesti filmioperaatori ja -lavastaja Rein Marani eluteed rahvaluuleteadlase ja kunagise regilauluansambli "Hellero" asutaja Mikk Sarvega läbi loodusfilmide. 

"Mikk oli selles mõttes omapärane inimene, et ta oli kõige paremas mõttes elust innustunud. Inimene, kes väärtustas rahvuskultuuri ja loodust, kui kõige algust ja lõppu. Loodust kui elukeskkonda ja kui ülimat väärtust inimese jaoks, ilma milleta ei saa me üldse eksisteerida.

Kokkupuude Mikuga toimus esimest korda 75ndal aastal. Ma tegin siis filmi "Rabade vaikuses" ja mul oli palutud heliloojaks Lepo Sumera. Olin aga enne seda kuulnud, et on selline huvitav punt (regilauluansambel "Hellero" - toim.) noori inimesi, kes teeb väga huvitavat muusikat mitmesuguste pillidega. Kuna mul oli võimalus neid paar korda n-ö salaja kuulata ja nad mulle väga meeldisid, ütlesin Lepole selle tingimuse, et see ansambel peab mängima.

Näitasin Mikule seda filmi algselt ette ilma muusikata. Ta vaatas ja mõtles päris pikalt enne, kui jõudsime omavahel kokkuleppele, et nad ei tee muusikat mitte tavalises mõttes, et istuvad kuhugi maha ja teevad siis mingi loo või lepivad Lepoga midagi kokku, et tema kirjutab noodid ja nemad mängivad järgi. Otsustasime muusika üles võtta hoopis helisaalis, samal ajal kui salvestame filmi. Selgus, et selline viis on parim kuidas saab filmile väga sobivat muusikat.

Kui on üldine hingus ja arusaam, mis paistis meil Mikuga olevat, siis juhtuski nii, et järgmise filmi juures olid ainult nemad, Mikk ja Miku vend, Heno Sarv.

Kulminatsiooniline lugu oli "Laanetaguse suvi". Tänu selle pildi ja sisu tõlgendusele ning laulu ja muusika kokkusobitamisele ja mütoloogilise varjundi andmisele õnnestus see väga. "Laanetaguse suvi" oli mänguufilm ja seal omandas see muusika eriti tähendusliku ja olulise tähenduse. See oli minu jaoks kõige ilusam aeg koostöös heli ja muusika loojatega.

Mikk oli suur entusiast looduses õppimise arendamisel. Tema jaoks oli väga oluline muinaskultuuri väärtustamine. Selles suhtes olime me üksteisega väga lähedased.

Ta oli üks erakordne inimene, kes elas täie jõuga, mis talle oli antud. Kahju, et ta pidi nii vara ära minema. Tal oleks kindlasti olnud ees veel palju huvitavat teha ja luua."