Mart Raudsaar: Lust käib mööda noatera ja teeb lugusid sageli piiripealses situatsioonis (144)

Ajakirjandusõppejõu ja Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektori sõnul ei näita pressinõukogule esitatud kaebuste number iseenesest seda, et ajakirjanikud või kanalid, kelle peale kaevatakse, teeksid halba tööd.

“2018. aasta alguses on TV3 ja Katrin Lusti „Kuuuurija“ peale esitatud neli kaebust. Sama perioodi jooksul on esitatud näiteks Eesti Ekspressi peale viis kaebust ning Postimehe peale neli kaebust. Suur kaebuste hulk tähendab seda, et ajakirjanikud on käsitlenud kriitilisi teemasid. Kriitika on alati ebamugav ning üks võimalus sellelt tähelepanu kõrvale juhtida on väita, et ajakirjanik on teinud midagi valesti. Siis on „ühed mustad mõlemad“ ning õhku jääb kahtlus, et võib-olla oli ajakirjaniku kriitika ebaõiglane,” nendib ta.

Raudsaar möönab, et kuna pressinõukogusse kaebuse tegemine ei maksa midagi, on kaebajad agarad seda võimalust kasutama.

“Tauniva otsuse puhul tekib väljaandel/kanalil kohustus pressinõukogu otsus muutmata kujul avaldada. Seevastu siis, kui kaebust ei saada edu, ei kuule sellest enamasti keegi midagi. Seega on kaebaja jaoks tegemist vähese riskiga, erinevalt kohtusse pöördumisest. Seetõttu on oluline vaadata taunivate otsuste numbrit,” selgitab ta.

Kui kõrvutada "Kuuuurijat" teiste uurivate saadetega, millega ka Lust end pidevalt võrdleb ning mis praegu Eesti telekanalites jooksevad, ehk "Radari" ja "Pealtnägijaga", on pressinõukogu vaidluste arv jällegi märkimisväärselt suurem.  

2014. aastast eetris olevat „Radarit“ on pressinõukokku kaevatud viiel korral ning kõik otsused on olnud õigeksmõistvad, „Pealtnägijat“ on 19 tegutsemisaasta jooksul pressinõukokku kaevatud seitsmel korral ning tauniva otsuse on saade saanud vaid ühel korral, 2011. aastal.