Regina HansenFoto: EELK
Regina Hansen 3. aprill 2018 20:13
Täna on mul lauanurgal kümme aastat vana pereajakiri Meie Pere, mida tookord koos Signega tegime või õigemini, milles tookord elasime. Seal sees on üks pilt, kus seisame Signe vastremonditud kodus tahvelseina ees. Olin just joonistanud Signele tiivad. Naersime veel koos fotograaf Indrekuga, kui hästi Signele tiivad selga sobivad...

Tookord tundus see tühise naljana, kuid seda tiibade asja mõtlesin sel hetkel ikka väga tõsiselt! Signe helgus, ilumeel, hoolimine ja südamlikkus lihtsalt kiirgas vastu kõikjalt, mida ta käsi iganes puudutas. Jah, see võib kõlada klišeena, kuid Signe oli hea kõiges: hooliv pereema ja ka ajakirja pere hoolitsev ema. Ta teadis vägagi hästi, mis on eluraskused ja küllap just seetõttu jaksas ta nii palju hoolida teistest. Oskas olla tänulik ja tundis oma elus tõelist armastust.

Kibeda õppetunni andsid Sa, Signe, oma lahkumisega, sest liiga palju häid sõnu jäi Sulle ütlemata. Mõtled ju ikka, et kirjutad-helistad järgmisel nädalal, hiljemalt kuul. Ja aastad lähevad. Ning siis ühel hetkel on lihtsalt hilja. Olgu head sõnad Sulle saatjaks teel teispoole pilvepiiri, kallis Signe!