BLOGIAUHINNAD | Teatriblogija Triinu Kurvits: kui mõni teater tahaks mulle etenduste vaatamise eest maksta, võtaksin pakkumise vastu

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele registreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi. 

Nimi, vanus, amet: Triinu, 28-aastane. Töötan täiskohaga haiglas õena ja blogi on üks paljudest hobidest.

Bloginimi ja –aadress: Triinu teatriblogi, triinujakultuur.blogspot.com

Lugejate arv päevas: Sõltub päevast, kuid enamasti jääb mitmekümne ja mitmesaja vahele.

Kui kaua oled bloginud: Esimene blogipostitus ilmus 6.märts 2013. Endalegi üllatuseks olen juba viis aastat bloginud.

Kandideerimise kategooria: Kultuuriblogid. 

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Kuna mul polnud plaanis avalikult blogima hakata, vaid lihtsalt enda jaoks mõned mõtted üles kirjutada, siis bloginime üle väga pead ei murdnud. Esialgne nimi (Triinu ja kultuur) kajastub veel praegugi blogiaadressis, kuid bloginime muutsin Triinu teatriblogiks umbes kolm aastat tagasi.

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Kuna kirjutan põhiliselt teatrist (ja sekka mõned arvamused Eesti filmist), siis selliseid teemasid ei ole, millest ma kirjutada ei julgeks. Küll aga on mul peas paar ideed, millest kirjutamine eeldab teatritega läbirääkimisi ja koostööd. Selliste ettepanekutega pole ma veel teatrite poole pöörduda julgenud.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Enamasti kirjutan hommikul varakult, sest siis on pea kõige selgem ja mõte jookseb kõige paremini. Samuti on nähtud etenduse ja kirjutamise vahele vaja aega jätta, et nähtu läbi mõelda ja lasta emotsioonidel settida. Esmased märksõnad nähtud etendusest panen kirja õhtul kas etenduse vaheajal või vahetult pärast etendust.

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Olen mõelnud vlogida, kuigi ma ei kujuta väga hästi ette, kuidas ma kaameraga teatris olles seda teen. Ilmselt mingeid storytime vloge ei oleks inimestel huvitav vaadata ka (vähemalt mulle endale tundub nii). Pealegi ei pea ma end piisavalt fotogeeniliseks ega piisavalt esinemishimuliseks, et vlogida.

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja mõtteid. Minu meelest on see ainult tervitatav kui inimestel on võimalik erinevate blogide vahendusel erinevate mõtete, vaatenurkade ja arvamustega tutvuda.

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Ma ei kujuta väga ette piltidega arvamusblogi (mida mingis mõttes ka minu teatriblogi on). Seega ei saa isegi öelda, et mulle meeldib ühte tüüpi postitusi kõige rohkem teha. Teen lihtsalt seda, mida teen.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Kui mõni teater tahab mulle nende etenduse vaatamise eest head raha maksta, siis mul ei ole selle vastu midagi, kuid oma arvamust ma sellegipoolest muutma ei hakka. Kui mulle nähtu ei meeldi, siis nii ma ka kirjutan.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Kõige negatiivsem kommentaar on vist olnud see, et ma ei tea teatrist midagi. Ma ei väidagi, et ma tean teatrist palju. Ma lihtsalt kirjutan teatrist ja seal nähtust nii, nagu mina aru saan. Oluline on vahet teha, mis on spetsiaalse haridusega teatrikriitiku kirjutis ja mis nii-öelda tavalise teatrivaataja kirjutis. Midagi väga positiivset hetkel meelde ei tulegi. Mu blogi on vist nii kitsale inimesteringile mõeldud, et keegi blogis väga kommenteerima ei kipu. Küll olen mitmetelt blogilugejatelt väga positiivse sõnumiga ja julgustavaid kirju saanud postkasti. Need sõnumid innustavad küll edasi blogima ja annavad kindlust, et ma teen õiget asja.

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

Teatriteemadel kirjutades on raske mõnest isiklikust teemast kirjutada. Minu kõige isiklikum postitus oli vist siis kui mitmed tuntud teatrimehed (Tõnu Mikiver, Kalju Komissarov, Lembit Ulfsak) järjest surid. Siis tundsin küll, et pean mind sel hetkel vallanud emotsioone blogis teistega jagama. Muidu üritan siiski võimalikult vähe isiklikel teemadel kirjutada ja väga isiklikke paljastusi minu blogist ei leia.

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Päris esimene postitus on blogis nähtav ja kättesaadav. Mulle tundub, et ma kirjutan ka praegu üsna samas stiilis, nagu esimene postitus tehtud on (loe SIIT).

Kuni 30.04 saab oma blogi Eesti blogiauhindade jagamisele kirja panna veebilehel eba.marimell.eu. Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.