Grete PedakFoto: Erakogu
Blogid
6. aprill 2018, 13:00

BLOGIAUHINNAD | Blogija Grete Pedak: räägin oma blogis asjades suhteliselt avameelselt

"Blogi on lihtne tööriist, mille abil võid teha ükskõik mida, alustades maailma muutmisest ja lõpetades oma poenimekirja jagamisega." - autor teadmata.

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele registreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi. 

Nimi, vanus, amet: Grete Pedak, 15, õpilane ja blogija

Bloginimi ja -aadress: Grete Pedak, gretepedak.wordpress.com

Lugejate arv päevas: Postituspäevadel ~100

Kui kaua olen bloginud: Natuke üle aasta

Kandideerimise kategooria: Noorteblogid

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Kohe alguses, kui oma blogi nime valima hakkasin, tegin endale selgeks, et see saab olema minu nimi või midagi selle sarnast. Valikus oli minu täisnimi, hüüdnimi ja minu praegune bloginimi. Nime valimine ei olnud minu jaoks keeruline, aga selle otsusega läks natuke aega. 

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Oma blogis räägin ma suhteliselt avameelselt, proovin oma arvamust võimalikult täpselt kirjeldada ja seletada, et lugeja saaks aru, miks ja kuidas ma mingi otsuse olen teinud.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Postitusete ideed tulevad mulle pähe väga tihti, vahel keset koolitundi või koju jalutades, aga olen ka öösiti järsult ärkvel olnud uue mõttega. Samas, kirjutada võin ma igal ajal, sest ma ei ole sunnitud jutte kirjutama vaid see on minu uks oma igapäevasest maailmast eemale, mida mulle väga tihti avada meeldib.

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Tänapäeval on väga palju visuaalset sisu, mida vaadata ja kuulata ning väga palju on võrreldud blogimist ja vlogimist, sest need justkui on samad asjad. Vlogimine on kergem, sisuloojast ja tema tegemistest on lihtsam aru saada ning alati on näha emotsioone. Kirjutamise teebki eriliseks väljakutse neid asju edasi anda. 

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Lugeja saab oma kujutlusvõimel lennata lasta, omaenda arvamusi analüüsida vaikuses ja kui postitusel on lisatud illustreering, siis mõelda mida kirjutaja sellega öelda tahab, mis tunde see sinus tekitab või mis sõnum on pildi taga. Alati on eri arvamusi, aga arvamusi ei ole kunagi turul liiga palju.

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Kõige rohkem meeldib mulle kirjutada oma kogemustest, moest (teha pilte ja koostada kataloog) ja reisimisest, kuigi ma ei tee seda nii palju.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Läbi oma blogi olen teinud koostööd kolme brändiga ja tavalised küsimused selle kohta on, et kui palju raha ma teenisin, kus plakatil olema hakkan või mis ma endale sain. Tegelikuses pole ma saanud mitte mingisugust raha ega tooteid. Ma tegin brändidega koostööd, et anda oma lugejatele tooteid brändidelt, keda ma tõesti usaldan ja kelle tooteid olen ma kasutanud. Ma ei valeta oma lugejatele vaid annan ausa arvamuse, isegi siis, kui mind on kuhugi üritusele külalisena kutsutud, aga üritus ise on halvasti korraldatud. Sama käib toodete kohta.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Olles avalikult kirjutanud ainult üle aasta, ei ole ma eriti negatiivset tagasisidet saanud. Mõned kirjavead siin ja seal, aga positiivseid sõnumeid ja ütlemisi ikka tuleb. Kõige meeldejäävam kommentaar öeldi mulle eelmisel nädalal kui avaldasin arvamusloo ja keegi ütles, et tundis täpselt samamoodi, aga arvas, et ta on ainuke. Kas see oli just otseselt kiitus või ei, oli see igal juhul liigutav ja julgust andev.

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

Minu mustandites leidub tegelikult paar juttu, mida ma ei ole avaldanud ega avalda ka lähitulevikus, sest tunnen, et lugeja ei saa minu isikliku looga seost leida. Näiteks novembris juhtus mu jalaga õnnetus ja pidin veetma 3 nädalat kipsis, koduõppel. Kirjutasin iga päev väikese lõigu oma taastumisest ja kuidas ma tagasi jalule sain, aga tundsin, et see ei ole väga sobilik ning meelt lahutav ja ei postitanud seda.

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Ma kirjutasin selle 11. veebruaril 2017 ning avaldsin selle oma blogis, mis oli tookord veel privaatne. Selle pealkiri on Minu Lugu ja see räägib, kuidas ma jõudsin otsusele kirjutada blogi ning kes ma tegelikult olen (loe SIIT). Esimene postitus, nagu ka viis järgmist, olid kirjutatud kõik eesti keeles, aga alates juunist 2017 olen kirjutanud inglise keeles. 

Kuni 30.04 saab oma blogi Eesti blogiauhindade jagamisele kirja panna veebilehel eba.marimell.eu. Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.