Kosmoseprogrammi tegevus kujutab endast viis kuud kestnud 7.- 9. klassi õpilaste teadusprojekti, mille tulemusena saadetakse esimese Eesti põhikoolina kosmose piirile ise meisterdatud teadusjaamadega heeliumipallid. Ühtlasi võetakse eesmärgiks sooritada ka maailmarekord, süüdates 35 kilomeetri kõrgusel välitingimustes säraküünal.
“Kosmoseprogramm on oma olemuselt mitmetahuline õppeprotsess. Selle asemel, et teadmisi õpikust kuivalt lugeda, on õppeprotsessi seotud füüsika, keemia, bioloogia ja paljude üldpädevuste omandamine,” selgitas kosmosevallutusplaanide tagamaid Väätsa põhikooli füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Jonas Nahkor.
Kosmosesse lendavad jaamad koosnevad erinevatest seadmetest, mis annavad infot nii keskkonna kohta stratosfääris kui ka palli asukohast. Jaama aju on programmeeritud nii, et kogu lennu vältel jõuaksid fotod ning temperatuuri ja rõhu andmed maa peale. See kindlustab, et andmed jõuavad teadusmeeskonnani ka siis, kui jaam ise ära kaob. Kogu lendu jäädvustab seikluskaamera, mille videopilti on võimalik vaadata pärast palli maandumist.
“Meie jaoks on see ulmeline kogemus, sest oleme pidanud selleks tegema kõike alates programmeerimisest kuni vaakumkatsetusteni välja. Ootame suure põnevusega kas meie plaan päriselt ka õnnestub,” rääkis õhinaga noorteadlane Kevin Kinev.
Kosmose poole startivast kolmest teadusjaamast lähetavad Väätsa õpilased teele kaks. Kolmanda õhupalli saadavad taevasse GPS moodulite testimiseks Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Väätsa ja TTÜ start toimub 16:30 ning õpilaste viimane start 20:00.
Lisaks toimuvad Väätsa kogukonnale paljud tegevused. Kohale tulnud saavad tegeleda kosmoseteemaliste masinate meisterdamisega SPARK Makerlabi juhtimisel ning tegevust pakub ka Merkuur mobiilse puidu- ja metalli töötoaga. Pärast paaritunnist leiutamist aitab tuju üleval hoida tõusev räpitalent Maakas ning kosmosemärulit pakub rahvale teadusteater. Pärast õhtust starti on võimalik vaadata pilte ja videoid päevastelt lendudelt. Õhtu lõpetuseks saavad kõik soovijad teha astronoomilisi vaatlusi teleskoobiga.
Väätsa Põhikooli kosmoseprogramm saab teoks tänu riiklikule huvihariduse toetusele, Tallinna Tehnikaülikoolile ja AS Skeleton Technologies'ile.
Atmosfääri alumine osa, troposfääri kõrgus on 8-18 km. (pooluste ja ekvaatori kohal on need erinevad.
Pärast vahekiht, tropopausi algab stratosfäär - kõrgus 13 - 45 km. Taas vahekiht- Stratopaus- ja algab mesosfäär - alumine piir 40-50 km, ülemine 80-90 km. Taas vahekiht - mesopaus ning algabki termosfäär, mis algab 80-85 km kõrguselt ning ulatub 400-500 km. kõrguseni. Vaat see on alles tasand, kes lendavad mehitatud orbitaaljaamad või satlliidid. Satelliidid või kosmoselaevad ei tiirle madalamalt kui 160 km. sest siis hakkab lendu pidurdama juba õhutakistus. Jaamad lendvad üldiselt märksa kõrgemalt. Rahvusvahelise suure jaama ISS orbiidi apogee ja perigee on vastavalt 330 ja 435 km. Alles mitmesaja kilomeetri kõrgusel võime kosmosest rääkida.