Foto: Kuvatõmmis/"Kuuuurija"/ TV3
Eesti uudised
28. märts 2018, 16:56

Ministeerium uurib petta saanud vanaproua juhtumit (186)

Justiitsministeerium asus uurima juhtumit, kus 91aastane Nelly on jäänud ilma kogu oma säästudest, sest väidetavale petisele on antud tema esindusõigus. 

„Tänaseks oleme alustanud järelevalvemenetlust nii notar Jaan Hargi kui ka hüpoteegi seadmise ja loovutamise lepingu tõestanud notar Maarika Pihlaku suhtes,“ kinnitab justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

Pensionär Nelly väitis „Kuuuurija“ saates, et notar Jaan Hargi ei selgitanud Nellyle üldvolikirja olemust ja tagajärgi, samuti ei võtnud  ta vanaprouaga ühendust, kui Sirli pantis Nelly maja, et saada pangalt laenu. Nelly sõnul ei helistanud ka notar Maarika Pihlak talle, kui Sirli asus tema majale uut hüpoteeki võtma.

Vaikmaa sõnul pöördus justiitsministeerium selgituste saamiseks mõlema notari poole ja ministeerium on mõlemalt kodanikult vastused  ka kätte saanud. Samuti on esmane juhtumianalüüs tehtud.

„Tänase teadmise põhjal kavatseme algatada mõlema notari suhtes distsiplinaarmenetlused,“ lisab ta. 

Vaikmaa toonitab: kui tegemist on eaka inimesega, kes tuleb notari juurde volikirja tõestamise sooviga, peab notar võtma volikirja vastavuse isiku tegelikule tahtele kõrgendatud tähelepanu alla. 

„Olukorras, kus eakas inimene soovib sõlmida üldvolikirja võõra inimese kasuks, peab notar kasutama kõikvõimalikke meetmeid selgitamaks välja, milline on isiku tegelik tahe. Kui selgub, et isik tegelikult ei soovi üldvolikirja, vaid volikirja konkreetseteks tehinguteks, tuleb selline volikiri ka koostada ja tõestada. Vajadusel võib notar keelduda tehingu tegemisest,“ selgitab justiitsministeeriumi ametnik.

Esmaspäevases „Kuuuurija“ saates oma loo ära rääkinud Nelly on ilma jäänud kogu oma säästudest.  Saates tuli välja, et  Sirli viis heas usus 91-aastase Nelly notarisse, et sõlmida täisvolikiri, mille alusel esindab Sirli Nellyt kõigis lepingulistes asjades. 

Saates ütles Nelly, et arvas toona siiralt, et Sirli soovib teda aidata ja volikiri lähebki kasutusse siis, et naine saaks tema kontolt näiteks kommunaalarveid maksta. Ühel päeval leidis Nelly postkastist võlateate, et tema nimel on võetud kaks korda laenu, kogusummas 86 000 eurot. Tagatiseks on Sirli pantinud Nelly kodu. Nelly rääkis saates, et Sirli tegi ka tema pangakonto tühjaks ning alles jäi vaid 36 senti.

Notarite koda: üldvolikirja andmine on väga riskantne

Notarite koja esimees Merle Saar-Johansoni sõnul on väga kahetsusväärne, et taaskord on õnnestunud petturil vanainimest ära kasutada. „Üldvolikirja andmine oma lähedasele on väga riskantne, rääkimata selle väljaandmisest võõrale. Kui vähegi võimalik, tasuks üldvolikirja andmisest hoiduda. Notarid suhtuvad üldvolikirja vormistamisse ülima tähelepanelikkusega ning suunavad inimest pigem väljastama volikirja konkreetsete toimingute või tehingute tegemiseks,“ ütleb ta. 

Saar-Johansoni sõnul on eakamate kodanike puhul soovitatav notaritel inimese tahte väljaselgitamiseks rääkida temaga nelja silma all, kõrvaliste isikute juuresolekuta.

Ta lisab, et Notarite kojal on plaan suunata notareid veelgi tõsisemalt suhtuma hoiatus- ja selgitamiskohustuse täitmisse ning juhtumi valguses panustada avalikku teavitustöösse volikirjadega kaasnevatest ohtudest. Samuti teavitada eakaid, et igasugune visiit notari juurde omab tähtsust ning sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. 

Saar-Johansoni toob välja, et ühtekokku vormistati eelmisel aastal Eestis ca 14 000 notariaalset volikirja, kuid üldvolikirjade statistika puudub. „ Oma kogemuse põhjal võin öelda, et üldvolikirja väljaandmine on pigem harv nähtus. Võõrale üldvolikirja andmist tuleb ette veelgi harvem. Seda tuleb ette näiteks juhtudel, kus inimene on haige, tema liikumine on piiratud ja lähedased sugulased on surnud või ei suhtle eakaga,“ ütleb Notarite koja esimees.