SUUR GALERII | Eesti tele- ja filmimaailma koorekiht poseeris EFTA punasel vaibal (39)
Gala oli ajalooline juba seetõttu, et otseülekanne läks eetrisse kolmes Eesti telekanalis korraga. Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp on rõõmus, et selline suur ühisprojekt aset leidis. “Mul on äärmiselt hea meel, et kolme telekanali ülene ülekanne teoks sai ning et filmi- ja televaldkonna tegijad täna rõõmsate emotsioonidega koju lähevad. See näitab, et valdkonna tunnustamise nimel on kõik valmis ühiselt pingutama! Tänavused Eesti filmi- ja teleauhinnad olid erilised igal juhul, välja anti lausa 29 EFTA-t. Loomulikult on häid tegijaid rohkemgi ja siinkohal ma tahangi tunnustada kõiki inimesi, kes panustavad Eesti filmi- ja televaldkonna rikastamisse,” sõnas Sepp.
Filmivaldkonna superžürii esimehe Raimo Jõerandi hinnangul läksid filmivaldkonna auhinnad õigesse kohta. “Laureaadid on kindlasti neid auhindu väärt!” on Jõerand kindel. Samas möönab ta, et filmide kõrvutamine ja võrdlemine on keeruline. “Mispärast peaks ühtmoodi tehtud film olema parem kui teistmoodi tehtud film? Õnneks said žüriiliikmed omavahel rääkida, argumenteerida ja teiste arvamusest peeti lugu. Tänavuste võitjate kohta saab öelda seda, et kvaliteet tuleb süvenemise, kulutatud aja ja jonnakuse kaudu. Eelmisel aastal linastunud filmidesse on autorid panustatud energiat viis, kuus kuni 15 aastat,” toob Jõerand esile tänavuste laureaatide eripära. Vaadates tulevikku, toob filmižürii esimees esile aga järgmise aasta keerukuse EFTA-de jagamisel. “EFTA-d on saamas normaalseks osaks iga-aastasest filmielust ja järgmisel aastal läheb veelgi keerulisemaks. Eesti suur filmiaasta on alanud hoogsalt, on esilinastunud juba viis dokumentaali, kaks mängufilmi ja lisa tuleb aina juurde."
Ka televaldkonna superžürii esimehe Jüri Piheli sõnul läksid võidud õigesse kohta. “Ühtepidi oli kandidaatide vahel valimine lihtne - kõik saated olid nii head, et auhinna võinuks saada neist igaüks. Ometi läks žüriil võitjate väljakaalumiseks tunde ja tunde, sest just kõrge taseme tõttu olid kandidaadid ülimalt tasavägised ning neist ühe esile tõstmine selle võrra raskem,” selgitas Pihel ja lisas, et saadete valimisel sai määravaks saadete positsioon telemaastikul, inimeste puhul püüti hinnata eelkõige tänavuse teleaasta saavutusi. Telemaastiku olukorda tervikuna hindab žürii esimees heaks. “Eesti telemaastik on nii väikese rahva kohta ülimalt mitmekesine ja tõelisi talente on palju. Kuigi me ei saa kelkida suurte eelarvetega, pole meil ka ühtegi põhjust silmi maha lüüa, sest tööd tehakse südamega ja professionaalselt.”
Eesti filmi- ja teleauhinnad 2018 võitjad
FILMIKATEGOORIAD
Parim mängufilm: “November”
Parim dokumentaalfilm: “Armastus…”
Parim animafilm: “Manivald”
Parim lühifilm: “Jää”
Parim naisnäitleja filmis: Rea Lest (“November”)
Parim meesnäitleja filmis: Tõnu Kark (“Rohelised kassid”)
Parim filmirežissöör: Rainer Sarnet (“November”)
Parim filmistsenarist: Sulev Keedus (“Mehetapja / Süütu / Vari”)
Parim filmioperaator: Mart Taniel (“November”)
Parim filmihelilooja: Jacaszek (“November”)
Parim filmikunstnik: Jaagup Roomet / Matis Mäesalu (“November”)
Parim helirežisöör filmis: Marco Vermaas (“November”)
Parim filmimonteerija: Martin Männik (“Nõukogude hipid”)
Parim kostüümikunstnik filmis: Jaanus Vahtra (“November”)
Aasta tegija filmikunstis: Taivo Tenso
TELEVALDKOND
Parim tõsielusaade: “Roaldi nädal”
Parim teleseriaal: “Siberi võmm”
Parim meelelahutussaade: “Eesti Laul”
Parim uus saade: “Suud puhtaks”
Parim erisaade: “Inglite aeg”
Parim ajakirjanduslik lugu: “Haigekassale võltsarvete esitamine” - “Pealtnägija”, autor Kristjan Pihl
Parim naisnäitleja televisioonis: Luule Komissarov (“Õnne 13”)
Parim meesnäitleja televisioonis: Mait Malmsten (“ENSV”)
Parim naissaatejuht: Grete Lõbu (“Ringvaade”)
Parim meessaatejuht: Roald Johannson (“Roaldi nädal”)
Parim telerežissöör: Villem Tarvas (“Kaks kanget Kagu-Aasias”)
Parim telestsenarist: Villu Kangur / Gert Kiiler (“ENSV”)
Parim teletoimetaja: Õie Arusoo (“Osoon”)
Parim teleoperaator: Madis Reimund (“Merivälja”)
Häid kiidusõnu võib vanemaealiste kohta öelda.
Nooremaealised nägid välja väga vaesed ja paksud. Vaesus ei ole häbiasi vaid pigem tekitab kurvastust, seega palun mitte teha tulevikus antud üritusel "punase vaiba" pilte. See tekitab meil maal masendust. Meil on vallavanema vastuvõtul ka kaunimad tualetid kui teil seal linnas glamuuriüritusel. Kui juba linnas on inimestel elu nii raske, et ei ole korralikku riietust selga panna, siis pole häda ja viletsus kaugel ka maainimestest. Olen masenduses, et Eestis on elu nii raskeks muutunud :(