RAADIOMEHE LAHKUMINE – „Kui sul on sõber, kellega on mälestusi 50 aasta jagu, läheb ta minek rohkem hinge kui mõne sugulase puhul.“ (3)

„Ma ei mäleta, et Vello oleks tervise üle kurtnud või haige olnud. Mitte midagi sellist. Aga alatasa oli tal kiire. Nii et Vello minek oli absoluutselt ootamatu. Kui sellest kuulsin, tõrkus mõistus tema lahkumist vastu võtmast,“ tunnistab omaaegne Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetuse juht Toivo Tootsen. Raadiomees tõdeb, et kui tema parim sõber Vello Mikk esmaspäeval 79 aasta vanuses suri, lõi see tal jalad alt. Nad olid töötanud aastakümneid õlg õla kõrval raadios ja olnud sõbrad üle 50 aasta – nagu sukk ja saabas.

„Kõik hakkas kohale jõudma alles järgmine päev. Öeldakse, et veri on paksem kui vesi, aga kui sul on sõber, kellega on mälestusi 50 aasta jagu, läheb ta minek rohkem hinge kui mõne sugulase puhul,“ ohkab Tootsen.

„Tulin raadiomajja „Rametosse“ ja meelelahustussaadete toimetusse 1967. Samast aastast alates ma Vellot tundsingi. Seega üle viiekümne aasta. Meie suurim kokkupuutepunkt tööalaselt oligi „Rameto“. Kuigi „Rametos“ töötas hiilgeaegadel vähemalt tosin inimest, siis Velloga – kuigi vanusevahe oli meil viis aastat – klappisin kõige paremini.