Inimesed

Raadioajakirjanik Vello Mikk (18. IX 1938 – 19. III 2018) vestis sõpradele ja kolleegidele alati mõne anekdoodi, üks naljakam kui teine

RAADIOMEHE LAHKUMINE – „Kui sul on sõber, kellega on mälestusi 50 aasta jagu, läheb ta minek rohkem hinge kui mõne sugulase puhul.“

Jaanus Kulli, 24. märts 2018 00:01

3 KOMMENTAARI

v
Vello oli omamoodi nähtus/ 24. märts 2018 20:30
Raadiomaja üks väärikamaid tegijaid. Huvitav on see, et ka seal majas oldi pehmelt öeldes kadead või isegi kellegi pihta tigedad, siis Vello polnud kunagi selliste reas. Tegi oma tööd ja kõik armastasid teda. RAMETO oli see, mida partepunt eriti tõhusalt kontrollis. Kõik mis vaja, sai öeldud, aga peenelt ridade vahelt. Hea muusikatundja lisaks kõigele.
Puhka rahus.
a
austusega/ 24. märts 2018 11:44
Suurepärane inimene, aus, toreda naljasoonega ja hea sõnakasutusega Ajakirjanik, tema hääle tundsime alati ära ja tema raadiosaated olid väga oodatud. Aitäh!!
r
raadio mängis/ 24. märts 2018 11:17
pikka aega väga olulist rolli ja sõna oli tähtis kuni ridade vahelt lugemiseni välja. Hääl oli lisaväärtus ja on oluline kaasanne, igat ei kannata kuulatagi. Praegu, kus pilt on põhiline ja sõna pole (enam) oluline, lühikeste lausetegi komistamiste-takistusteta ettekandmine raadiouudistes valmistab paljudele selle töö tegijtest tõsist raskust, kaovad kahjuks kiiresti eetrist kuldaja raadioinimesed, aja ühes suunas kulgemise tõttu. Raadioarhiivid on rikkalikud, ehk tasapisi taastub sõna ja esitaja väärtus ja aeg-ajalt neidsamu arhiive lapates tasub mälu treenida. Nagu ka häälega töötajatel häält treenida. Huumorimeel liidab igal ajal ja selle südamlikumat-inimlikumat poolt on selle sajandi teisel dekaadil väga vähe. Kahju. Mälestused jäävad mäletajatele õnneks niikuinii. Aitäh, Vello Mikk.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee