Inimesed

Kas Stephen Hawkingi sandistas hoopis lastehalvatus? (10)

Triin Tael, 21. märts 2018, 20:17
LÕPUNI TEGUS: Stephen Hawking andis oma viimase uurimistöö üle alles kaks nädalat enne surma. Foto: REUTERS/SCANPIX
Ränga lihashaiguse kiuste 76aastaseks elanud  füüsikateoreetik ja kosmoloog Stephen Hawking sängitatakse teiste inglise tippteadlaste Charles Darwini ja Isaac Newtoni lähedale. Kuid mõjuka teadusmehe ratastooli aheldanud haigus tekitab meedikutes endiselt hämmastust. Nimekas USA emeriitprofessor usub, et Hawking ei põdenudki amütroofilist lateraalskleroosi.

Praost dr John Hall toonitas, et Hawkingi matmine Westminster Abbeysse on vägagi paslik. „Sir Isaac Newton maeti siia 1727. aastal. Charles Darwin maeti Isaac Newtoni kõrvale 1882. aastal.“ Hall peab usu ja teaduse koostööd väga vajalikuks. Vaid nii saavat leida vastuseid elu ja universumi saladustele.

Samal teemal

Maailma ühe juhtiva kosmoloogi noorpõlve tervisehädad osutusid arstide sõnul haruldaseks lihashaiguseks amütroofiliseks lateraalskleroosiks (ALS). 21aastasele Hawkingile anti vaid kaks ja pool aastat elulootust. Tema aga pidas vastu üle poole sajandi ning oli tegus ka ratastooli aheldatuna. Daily Maili teatel andis Hawking veel kaks nädalat enne surma ära uurimistöö, paljastades, kuidas leida asitõendeid multiversumist. Ühtlasi ennustas füüsikateoreetiku viimne uurimus meie eksistentsi lõppu.

Hawking soovitab teisi universumeid mõõta kosmoselaevale paigutatud detektoriga. Kui sääraseid asitõendeid oleks teadlase elu jooksul leitud, võinuks ta kandideerida Nobeli auhinnale, märgib Daily Mail. See tähtis tunnustus jäi tal aga saamata. „Stephen on korduvalt Nobeli kandidaadiks esitatud ja ta oleks pidanud selle võitma,“ usub uurimistöö kaasautor, Belgia füüsik Thomas Hertog.

Mitmed eksperdid on pead murdnud, kuidas Hawking oma diagnoosi kohta meeletult kõrge vanuseni elas. Nüüd tuleb USA meditsiinispetsialist Christopher B. Cooper lagedale ootamatu teooriaga. California ülikooli (Los Angeles) emeriitprofessor peab vähetõenäoliseks, et Hawking kannatas ALSi all – vaid 21aastaselt saadud diagnoos ning 55 aastat edasist elu ei vastavat teadlaste arusaamale ALSist, vahendab The Telegraph.

Meedik arutles Financial Timesile saadetud kirjas, et Hawkingi neuroloogilise ja motoorikasüsteemi häireid võis põhjustada hoopis lastehalvatus. 1952. aastal laastas selle epideemia nii Euroopat kui ka Ameerikat. „Ehk tabas Hawkingit ebaõnn ning ta nakatus lastehalvatusse või mõnda sarnasesse viiruslikku infektsiooni mõni aasta hiljem, 1963,“ usub Cooper.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee