ÕL VIDEO | „Kuidas teha pimedana sündinud inimesele selgeks, mis on pilv või millised on värvid?“

Pimedate raamatukogu teabejuht Priit Kasepalu lülitab sisse pimedatele mõeldud plaadimängija. Karbilt, kust Priit plaadi võttis, loeb ta punktkirjalt soravalt ette: „Indrek Hargla. „Merivälja”. Loeb Andres Ots. 23 tundi 48 minutit.” Priit ei tee seda aeglasemalt, kui nägija tavateksti loeks. „Eks ta ole mul tegelikult suuresti meeles ja see on lihtne tekst. Tegelikult kipub punktkirjas lugemine ikkagi aeglasem olema,” tunnistab Priit.

Plaadimängija kasutamise teeb pimedale hõlpsaks mitu asja. Selle nupud on reljeefsed ja katsumise järgi eristatavad ning plaadimängija jätab plaadi väljavõtmise peale sekundi pealt meelde, kus lugemine pooleli jäi. Igaüks sellist vidinat endale ei saa. Selle ostmiseks peab silmaarstilt tõendi saama. „Kui te aga mulle otsa vaatate ja mõtlete, kas mul on seda vaja...” küsib Priit retooriliselt. See on küll veidi totter, et inimene, kes on silmanähtavalt pime, peab plaadimängija ostuks mitu kuud silmaarsti järjekorras ootama.

Pimedana sündinud Priit sai aastasena operatsiooni järel nägijaks. Tema silmadelt eemaldati kaasasündinud kae. Kuni 39aastaseni ta veel nägi, aga seejärel hakkas silmanägemine halvenema ja alates 1996 on Priit olnud täielikult pime. Sellele vaatamata teenib ta igapäevast leiba Eesti pimedate raamatukogus teabejuhina ja on ühiskondlikus korras ka Eesti Pimedate Liidu aseesimees. „See on hea, et üks töö toetab teist ja vastupidi,” leiab ta.