NAGU KREMLI TROLL! Ansip ja Meikar kemplevad Silvergate'i üle (25)

Õhtuleht avaldab Silver Meikari postituse täismahus:

Pean ootamatult kirjutama Ansipist. Ta ütleb, et mina panin silvergate’ina tuntuks saanud skandaali ajal taskusse parteile mõeldud raha. See on nii räige vale, et ei vääriks kommentaarigi, kui ei annaks tunnistust valesõltlasest erakonna suutmatusest oma probleemi tunnistada.

Selles Äripäevale antud intervjuus kinnitas endine peaminister Andrus Ansip selgelt, et Reformierakonna rahastamine toimus tema juhtimise ajal põhimõttel: „... kui keegi ei soovinud näidata ennast Reformierakonna rahastajana, siis leiti teine isik, kes selle raha arvele kandis". Sobiv aeg on Ansipil vastata nüüd küsimusele, kui palju raha Reformierakonnale taolist skeemi pidi tema erakonna esimeheks olemise ajal laekus.

Erakondade rahastamine peab olema avalik, sest muidu pole võimalik vältida seaduste ostmist. Varjatud rahastamisskeemide kasutamine loob soodsa pinnase poliitiliseks korruptsiooniks ning on tõsine oht demokraatiale.

Kellegi vale tunnistati üles

Seda õigustades kiskus Ansip taas päevakorda teema, mida ükski reformierakonna juhtpoliitik ei taha uuesti avada. Eriti ebamugavalt tunnevad end kindlasti need, kes 2012. aastal prokuratuuris taolise rahastamisskeemi olemasolu eitasid. Sisuliselt on küsimus selles, kas täna valetab Ansip või tollal Kristen Michal, Kalev Lillo, Taavi Rõivas jt.

Siiani on reformierakondlased ebamugavatele päringutele vastanud lühidalt, et see on vana teema, kedagi süüdi ei mõistetud ja edasi pole midagi rääkida. Kaja Kallas viitas veebruaris Sakalale antud intervjuus aegumisele.

Tõesti, Reformierakonna varjatud rahastamisskeemis osalemine on aegunud. Aga kas ka prokuratuurile valeütluste andmine? Võib-olla seaduse ees, aga kas ka inimeste arvates? Need on küsimused, mida esitatakse peatselt Kaja Kallasele ning millele umbmäärase vastuse andmine jääb varjutama tema muidu puhast mainet.

Savisaarlik demagoogiavõte

Ansipi intervjuus on ka teisi tähelepanuväärseid seiku. Ta ütleb, et tollal võimaldasid seadused taolist tegevust ja rahastamine käiski pisut teistmoodi. Kui see oleks tõsi, siis ei oleks olnud prokuratuuril seaduslikku alust uurimist alustada. Seejärel kasutab Ansip osavalt savisaarlikku demagoogiavõtet, et teised tegid ju ka.

Ühes osas on Ansip järjekindel. Nii nagu kuue aasta eest, viib ta vestluse sõnumitooja ründamise peale. Huvitavaks teeb selle aga, et kui ühes lauses esitab ta minu aadressil süüdistusi, siis teises teatab, et Eesti on õigusriik ning kui kedagi pole süüdi mõistetud, tuleb teda ka niimoodi kohelda. Kas seda põhimõtet ta intervjuus järgib, saab igaüks ise otsustada.

Kuuldavasti on Reformierakonnal täna keeruline rahaline seis. Miks siis nüüd tollal kümneid tuhandeid kroone erakonnale annetanud isikud appi ei tule. Michal annetas kunagi kogu oma aastapalga, seda korrates saaks nüüd erakonna võla kenasti kaetud. Või need, kes müüsid kulda ja hõbeda, annetasid ämma või seifi kogutud säästudest? Suurem osa neist on täna Riigikogus või erakonnaga seotud, neil peaks ju olema motivatsiooni erakonda raskel hetkel taaskord toetada.

Kremli trollide arsenal

Ansip kasutab samu desinformatsiooni tööriistu kui Kremli trollid. Mingis osas vastab info tõele, aga siis heidetakse ridade vahel kõhklusi ja kahtlusi ning törts sulaselget valet. Ansipi intervjuu on fake newsi'i konstrueerimise õpikunäide ja oleks üliõpilastele paganama hea õppematerjal diskursuseanalüüsi läbiviimiseks.

Tegelikult on mul kahju. Minu arvates on Ansip Euroopa Komisjonis päris hästi hakkama saanud ning ma tõesti arvasin, et Euroopa kõrgustes suudab ta minetada provintsipoliitiku kombed ja kitsarinnalise künismi. Seda „vana head Ansipit" oli näha ka siis, kui ta tselluloositehase projekteerimise suhtes murelike tartlaste üle nalja viskas.