Laura Leon Alvarez sai eksootilise nime abielludes peruulasega, kellega tal on kolm väikest last. Laura elas aastaid tagasi mehe ja lastega Peruus, kuid otsustas siiski mehe ja lastega Eestisse tagasi tulla.
Laura on Tallinnas sündinud, kasvanud ja tööl käinud, kuid pärast seda, kui perekond naasis Peruust, ei olnud neil enam raha, et pealinna korterit osta. Nii valiti uueks koduks Tamsalu, mis asub Tapa lähedal ja kust käib tihe rongiliiklus Tallinnaga.
Endine Ida-Tallinna Keskhaigla keemiaravi õde Laura on täna lastega kodune, kuid tema abikaasa Jose Luiz rügab mitme mehe eest. Jose Luiz töötab Tallinnas Rotermanni kvartarli restoranis peakokana ja tema palgaga tuleb suur pere vaevu ots-otsaga kokku.
Laura perel on kolme väikese lapsega niigi raske, kuid möödunud kevadel lisandus nende perekonda veel üks hingemattev mure. Nimelt oli Laura 68-aastane ema Sirje jäänud pärast kahte intsulti dementseks ja ise ta endaga enam hakkama ei saanud.
"Ma lõpus oli tal teist korda insult. Ta oli mitmes taastusraviasutuses ja ta turgutati nii palju üles, et ta suutis ise kõndida," ütles Laura. Sirjega, kes oli varem kunstiõpetuse õpetaja, tegeles mõnda aega Mustamäe taastusravikeskus, seejärel viidi naine mõneks ajaks Tapa hooldekodusse.
Augustis otsustas Laura ema panna hooldekodusse. "Ta oli ikkagi pampersitega ja pereelu oli väga keeruline korraldada. Valisin kõige lähedasema ja soodsama hooldekodu," ütles Laura.
Laura valis kodule kõige lähedasema Sääse hooldekodu, mis asub Tamsalus tema kodust vaid paari kilomeetri kaugusel.
"Kuutasu on 550 eurot. Sinna hulka kuuluvad pampersid ja ravimid. See on tõesti üks soodsamaid. Ema saab pensioni 450 eurot, sest tal on sügav puue. Vald panustab 50 ja mina 50," rääkis Laura.
Laura sõnul oli teda juba alguses selle asutuse suhtes hoiatatud. "Aga ma arvasin, et ei saa olla hullu, sest see on ainult jalutuskäigu kaugusel. Kohalikud hoiatasid, et seal on töötajaid, kes on kõva käega. Aga ma mõtlesin, et kuna see on ainult jalutuskäigu kaugusel ja saan iga hetk kontrollima minna, siis vaevalt et keegi julgeks midagi teha."
Kohe, kui Laura oli ema hooldekodusse pannud, hakkasid ilmnema probleemid. Esimene asi, mille eest Laura pidi võitlema, oli see, et hooldekodu annaks tema emale korraliku voodi. Laura sõnul anti Sirjele voodi, kus ta pidi lamama nii, et pea oli allpool ja jalad üleval.
"Voodi peats oli jalgadest allpool. Ta oli kunagi olnud funktsionaalne voodi, aga siis see oli katki läinud ja ei andnud seda parandada. Kui soovisime panna pea jalutsisse, siis seda ka ei saanud teha, sest seal oli teise kliendi potitool."
Laura sõnul kestis selline olukord üle kuu aja: "Maksan justkui voodikoha tasu, aga inimesel ei ole isegi normaalset voodit."
Kõige hullem lugu leidis aset septembris.
"Söögisaalis nägin ema käsivarrel auke, mis olid nahka läbistanud. Justkui oleks keegi küüntega kinni võtnud," ütles Laura. "Nahk oli katki ja veritsev. Konkreetselt sõrmejäljed. Keegi oli selle koha peal talle küüned lihasse löönud. Küsisin tema käest rahulikult, et emme, kes tegi sulle haiget? Ta ütles, et pruunide juustega. Ja siis ma küsisin, et kas ta ütles talle midagi, karjus või riidles. Ema vaikselt ütles, et talle öeldi vene keeles "ole vait"."
Laura järeldas sellest, ema vigastuse taga oli brünett venelanna. Kirjeldusele vastas kaks töötajat ja Laura kutsus juhataja vestlema. Kõik eitasid tegu, mispeale Laura kutsus politsei. "Inimene oli võimeline sel hetkel tunnistust andma. Politsei tegi uuesti pildid, aga umbes kolme kuu möödudes tuli mulle vastus, et see uurimine lõpetati. Kuna ta on dementne, on sõna sõna vastu ja ei saa ära tõestada, kuidas see juhtus."
Probleeme tuli selles hooldekodus juurde. "Talutasin ema voodisse tagasi, panin ta pikali ja avastasin, et üks püksisäär oli punnis. Üks pampers oli talle unustatud püksi. See oli pissine mähe, ma ei tea, mis ajast see seal oli. Ma ei saa aru, kuidas saab pampersit nii vahetada, et sa ei pane tähele, et sul on vana ära võtmata."
See pole kaugeltki kõik, mille pärast Laura südant valutas. Kui Laura taaskord ema vaatama läks, leidis ta eest näoga seina poole lamava ema, kellel oli toit põse sees.
"Põsk oli paistes nagu hamstril. Aitasin ema kohe püsti, sest kui ta selja peal oleks olnud, oleks lämbumisoht olnud. Aitasin ema istuli ja kutsusin juhataja sinna ja ütlesin, et vaadake, tal on toit suus. Ta ei saa ju rääkida. Ta küsis, et kus te aru saate seda. Ma näitasin, et põsk on paistes. Ütlesin, et emme, tee suu lahti, ja võtsin tal sõrmedega pool võileiba suust välja. Võileibadega toidab teda ju hommikune vahetus! Tekkis küsimus, kas see toit oli siis eelmisest päevast. Siis nad ütlesid, et nemad temaga hakkama ei saa. Tekkis tunne, et kui ta sinna jääb, siis head lõppu sellel ei ole," nentis Laura.
Laura kutsus kiirabi kohale, mis viis ta Rakvere haiglasse. Sondi emale ei pandud, vaid söödeti teda püreestatud toiduga.
"Ja nemad ütlevad, et nad ei ole piisavalt pädevad, et sellise kliendiga hakkama saada. Inimene, kes tuleb nende juurde, suudab istuda, suudab potitooli peal käia ja suudaks ka abiga kõndida."
Laura otsustas ema hooldekodust ära tuua ja tema eest ise hoolitseda. Naine meenutas veel kahte häirivat seika seoses Sääse hooldekoduga.
"Üks oli seoses ravimitega. Kui ema läks üle Rakvere haiglasse ja ma viisin ravimeid, siis nad ütlesid, et neli ravimit on puudu, mida ta peaks võtma. Ma küsisin Sääse hooldekodu medõelt, kus need ravimid on. Ta ütles, et perearsti nõusolekul need jäeti ära. Helistasin perearstile ja tema ütles, et ta ei tea sellest midagi. Neli olulist ravimit oli omavoliliselt ära jäetud!"
Laura viis emale pooleteiseliitrise pudeli. "Järgmine kord nägin, et pudelis on täpselt sama palju vett, kui ma ära läksin. Et ei olegi talle rohkem sisse seda vedelikku. Palatikaaslane ütles ka, et ei antagi talle eriti palju juua, kuna siis kulub vähem mähkmeid."
"Kuuuurija" sõitis Sääse hooldekodusse asjaga tutvuma.
"Selle kohta oli politseiuurimine ja sellega sai asi selgeks," teatas hooldekodu juhataja Helle Lempu. "Uurimine lõpetati kriminaalkoosseisu puudumise tõttu."
Hooldekodu juhataja ei salanudki, et Laura ema Sirjega oli probleeme. Näiteks teadis ta juhtumist, kui Sirje püksist leiti vana mähe.
"Mina alustasin selles osas sisejuurdlust ja üks töötaja tunnistas, et tema oli selles süüdi ja sai karistada. Teine asi on see, et kui inimesel on söök suus, siis meil on keelatud sõrme suhu panna, sest nad hammustavad. Talle tuli kogu aeg öelda, et neela ja neela," seletas Lempu.
"Miks te arstiabi ei kutsunud, kui neelamisraskus nii tõsine oli?" imestas Laura.
"No sina kutsusid lõpuks ju," vastas Lempu.
"Mina kutsusin... Miks teie ei kutsunud?" küsis Laura.
"Ta neelas ju siis, kui ütlesime, aga ilma ütlemata ei neelanud tõesti midagi enam," seletas hooldekodu juhataja. Lempu sõnul polnud asi nii hull, nagu Laura kirjeldas, vaid Sirje suus oli väike võileiva serv.
Lempu rõhutas, et nende hooldekodu on tegutsenud 20 aastat ja seni pole kellegagi probleeme olnud.
"Meil on tõesti mõned üksikud voodid, mis ei ole täiskomplektsed. Nende mehhanismid lihtsalt ei tööta nii hästi. See ei olnud nii hull, kui te arvate, see oli lihtsalt natukene kaldus teisele poole," rõhutas Lempu.
Väidetavale küünistamisele ei suutnud Lempu seletust leida: "Ma olen rääkinud nii paljude töötajatega, võtsin töötajad kõik kokku ja praktiliselt ühekaupa rääkisin, kas keegi teab, mis võis juhtuda. Keegi ei osanud selle kohta midagi öelda. Mind ennast tõesti sel hetkel tööl ei olnud ja mul on seda väga raske sajaprotsendiliselt öelda."
Vaata täispikka intervjuud hooldekodu juhatajaga:
"Kuuuurija" seadis sammud Tapa valda. Laura sõnul ei soovinud valla sotsiaaltöötaja teda aidata ja nii ei jäänud tal muus üle, kui ema Sääse hooldekodust ära viia.
Kui vallavanem kuuldis Laura emaga juhtunust, oli ta šokeeritud: "Igal juhul me tutvume selle olukorraga."
Tänaseks on Laura oma ema pannud Vaos asuvasse erahooldekodusse Pandivere Pansion ja on sealse teenusega väga rahul. Sääse hooldekodu juhataja sõnul ongi olukord erahooldekodudes parem, kui nendes, mida peab üleval kohalik vald.
"Öösel on meil üks hooldaja, päeval on meid neli. Kahjuks meie oleme vallaasutus ja valla poolt on nii ette antud," tunnistas Lempu, et seda on vähe. "Me ei saa siin midagi muuta."
Kommentaarid