Balleti "Keres" meeskondFoto: Jack Devant
Inimesed
19. märts 2018, 12:56

Balletis "Keres" paigutatakse muusikud heliloomingu esitamiseks klaaskastidesse (2)

Sügisel etenduvas balletis "Keres" kasutatakse esmakordselt Eestis unikaalset lahendust klassikalise muusika publikuni toomisel. Nimelt disainis arhitekt Ülar Mark etenduse tarvis lavale inimmõõtmetes klaaskastid, kuhu sisse isoleeritult paigutatuna muusikud heliloomingut esitavad.

Heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder ning lavastaja-koreograaf Teet Kask, libretist Andri Luup ja lavakujundaja Ülar Mark on juba üle aasta ette valmistanud vabariigi juubelile pühendatud teost, mis inspireeritud male suurkujust Paul Keresest. Teose muusikalise esituse teeb unikaalseks aspekt, et muusikud on paigutatud isoleeritult klaaskastidesse.

"Idee kasvas välja Kerese teemasse süvenemisega. Keres liigutas nuppe ja ta oli ka ise üks nupp suurriikide jõukatsumises," selgitab Ülar Mark kastide kui malenuppude sümbolilisust.

"Kast on meil seega üheaegselt pillimees, mängija ja malenupp, mis näitab seisu laual ja laval. Nupud on erinevad, sest nende roll, sisemine liikumine ja jõud on erinevad," põhjendab arhitekt.

Loodavad klaaskastid ei ole aga pelgalt lavadekoratsioon, vaid vägagi praktiline uudne lahendus muusika ettekandmiseks.

Arhitekti sõnul olid heliloojad avaldanud soovi eraldada instrumentide heli üksteisest, eesmärgiga sulandada kokku laval kõlav klassikaline muusika elektroonilise helimaastikuga. Margi välja mõelda jäi, kuidas on vormiliselt ja tehniliselt võimalik, et nii publik saalis kui ka muusikud üksteise heli otse ei kuuleks. Lahenduseks ongi muusikute eraldamine klaaskastidega.

"Minu teada pole Eestis veel keegi sellist lahendust katsetanud," sõnab helilooja Timo Steiner.  

"Heli isoleerivad läbipaistvad kastid annavad võimaluse luua kuuest muusikust koosneva ansambliga kammerlikke, intiimseid plaane ja joonistada isoleerivad muusikud helikangast välja nii, et iga väike mikrodetail omandab tähenduse," sõnab Steiner.

Tema sõnul annab selline uudne tehniline lahendus võimaluse luua ka jõulisi helilisi plaane, lavastada suuri pingetõuse, töödelda akustilist heli ning segada-miksida seda malemängust tuletatud elektroonsete helidega.

"Kui hakkas kujunema idee läbipaistvatest nuppudest, kus muusikud sees, oli esimene küsimus, mis neid nuppe erinevaks vormib," meenutab Mark loomeprotsessi. "Saatus, aga ka liigutused, mida sa teed, loovad sinu ümber teatud raami. Liigutades ennast vähe, on raam väiksem, liigutades palju, on see suurem," mõtestab arhitekt.

Nii saigi iga muusiku jaoks pildistades ja filmides välja mõõdetud tema ja instrumendi liikuvuse amplituud.

"Võib öelda, et heliloojad olid ruumi juba partituuriga ette loonud. Nii on viiuli ja aldi ruumivajadus suurem ja flöödil näiteks sootuks väiksem," sõnab Mark. Naljaga pooleks lisades klaustrofoobsed muusikud kahjuks osaleda ei saa.

Balleti "Keres" muusikas annavad impulssi just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge. Kõrvalliinina on ka Kerese konfliktitu natuuri sattumine maailmapoliitika turbulentsete sündmuste keskele. Inspireeriva paralleeli leiame ka muusika ja male ajakäsitluses: reaalne aeg vastakuti tunnetatava, läbielatava ajaga.

Ballett kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi ja on festivali Eesti Muusika Päevad kavas. Etendused toimuvad septembrikuus Rahvusooperis Estonia ja festivali "Draama" raames Tartus. Samuti saab balleti näha 2019. aastal Paul Kerese sünnilinnas Narvas.