LISA KOMMENTAAR
18. märts 2018, 10:51
vanasti öeldi lihtsalt - siin toimub arutelu.
17. märts 2018, 20:08
19. sajandi Eesti ajalehtedes annab tooni just nimelt osastavas käändes sihitis. Nii et pigem võiks keelemuutuseks pidada täissihitise (omastavas või nimetavas käändes tekkimist) ja osastavat võiks sel juhul pidada ka tagasipöördumiseks meie keelele loomulikuma (või vähemalt vanema) väljendusviisi juurde.
17. märts 2018, 14:38
Ka keel peab arenema, seda enam, et ka heas vanas eesti keeles esineb sõnu, mis tuleb muuta. On see siis käänamine, ainsuses või mitmuses jne. Sama kehtib ka nimetuste kohta. Näiteks kuldnokk on puha vale nimetus, sest kuldne nokk on musträstal. Kuldnokal on mustahallikasegune nokk.
17. märts 2018, 14:07
näide, alustati (natuke) menetlust.
ei ole ju lõpetatud tegevus.
ei ole ju lõpetatud tegevus.
17. märts 2018, 11:04
Artikli näol on meil tegemist kõneleja poolt rakendusega grammatika osas sihitiskäände puhul tänapäeva tingimustes. See on üks "ilus" tänapäevane "eestikeelne" lause, mille vastu ei ole keegi! Lause väljendab mõtte selgust ja häma suurust. Kas tõesti kõik on nõus??
17. märts 2018, 10:45
Lõik ja pealkiri Postimehest. Forbesi poolt Aasia teisena kõige rikkamaks meheks nimetatud ...
17. märts 2018, 10:25
Liiga kergelt oleme nõus igat sorti inetute ja rumalate uussõnade kasutuselevõtuga. "Kaitslik" sõidustiil meenub esimesena.
17. märts 2018, 10:14
Solgitakse ehk venestatakse eesti keelt, nagu mu kadunud isa üles.
17. märts 2018, 09:07
Antud jutt taolisel moel oleks sobinud rohkem kuhugi vastava eriala ajakirjandusse, kuid mitte siia. Mis aga minu poolt austatud Hindi juttu puutub, siis on märgata meil võõrkeelte pealetungi emakeelde, alustades mõistete üksühele tõlkimisele ja lõpetades teiste käänete kasutamisega lausetes. Teisalt on meil eesti keele grammatikaski huvitavaid nüansse, mida on loogiliselt raske aru saada. Viimase hulka kuulub näiteks lause: Eesti, Läti ja Leedu peaminister ... Justkui kolme riigi peale oleks ainult üks peaminister. Ka soomlastel oli enne nii nagu meil praegu, kuid nad loobusid sellest ja kirjutaksid 'peaministrid' antud lauses.
17. märts 2018, 09:41
"alustades mõistete üksühele tõlkimisele " - mis keele mõjutusest selline veider tuletis pärineb? Eesti keelele omane oleks kasutada siin "alustades mõistete üksühele tõlkimisest" või ka "alustades mõistete üksühele tõlkimisega".
PS. Väite endaga olen täiesti nõus.
PS. Väite endaga olen täiesti nõus.
17. märts 2018, 13:49
'tõlk' on kriitiline minu emakeelse kommentaari üle, kuid ise teeb kõige elementaarsema vea antud asjas. Eesti keeles on lauseehitus järgmine: alus, öeldis sihitis. "Eesti keelele omane oleks ..." - Eesti keelele oleks omane... on õige.
17. märts 2018, 10:21
See ei puutu just väga teemasse aga tuli meelde seoses selle "jutu andmisega". Jaekaubanduses on väga levinud, justkui müüjate omakeelne "kas veel läheb", "kas euro tuleb" ja muu selline läheb, tuleb teema. Väga võõristav on kuulda. Siis uurin, et kust tueb ja kuhu läheb?
17. märts 2018, 17:21
Ehk on jutu andja jutt väga tähtis jutt? Seadusandja ju ka ei tee seadusi, vaid "annab" neid. Maksuamet "annab" haldusakte. Ja jutu andmist jätkub kauemaks.
17. märts 2018, 18:08
viiakse läbi, teostatakse hooldust, oli "piisavalt" õnnelik. leidke eestikeelsed vasted!
17. märts 2018, 18:13
Keegi ei ütle, et "teostatakse hooldust". Ma loodan.
17. märts 2018, 22:37
"mida on loogiliselt raske aru saada" - millest on loogiliselt raske aru saada.
17. märts 2018, 08:57
Mati Hint on see lugupeetav mees, kes nõukogude aja lõpukümnendil edukalt võitles vene keele ülemvõimu vastu, mida taheti alustada eestikeelstes koolides juba esimesest klassist. Ajalehes Sirp ja Vasar ilmus tema pikk ja veenev, väidetavalt teaduslikele uurimistele põhinev artikkel selle kohta, kui halvasti mõjub laste arengule kakskeelsus nii varases eas. Ju olid otsustajad kõik venelased, sest nad jäid seda uskuma, neil endal aga praktiline kogemus puudus. Vene keel oli ju valitsev keel ning seda ei ohuutanud kunagi ega kusagil miski. Eestlased aga pidasid salamisi peenikest naeru, kuna oli ju teada, kui kiiresti, lausa mängeldes, lapsed omandavad vähemalt ühe võõrkeele. Otsustajad aga jäid auväärset keeleteadlast uskuma ning reform jäi ära.
Suur au ja kiitus Mati Hindile, kes Eesti keele kaitsmiseks julges tulla välja sisuliselt ju täiesti ebaõige teooriaga!
Suur au ja kiitus Mati Hindile, kes Eesti keele kaitsmiseks julges tulla välja sisuliselt ju täiesti ebaõige teooriaga!
17. märts 2018, 08:59
Nüüd järele mõeldes tuleb meelde, et jutt käis vist isegi lasteaedadest.
17. märts 2018, 10:49
Teooria pole vale. Ka mõni välismaal elanud venelane on kõigepealt oma lapsele vene keele selgeks õpetanud ja alles siis lapse võrkeelsesse kooli saatnud.
Meeleheitlikust kakskeelsuse püüdlemisest võib saada mitte-keelsus.
Meeleheitlikust kakskeelsuse püüdlemisest võib saada mitte-keelsus.
17. märts 2018, 13:20
Vene keelt emakeelena rääkijatel ongi eriti raske euroopalikke võõrkeeli omandada ja rääkida, sest vene keel on sedavõrd eripärane. Samas üks minu tuttav Rootsis elav viieaastane tüdruk räägib kakskeelses kodus vabalt nii emapoolset eesti kui isapoolset rootsi keelt, viimast isegi selgelt eristuvas stockholmipärases kõnepruugis.
Mina muide pole oma pika elu jooksul kohanud ühtki nn mitte-keelset isikut. Arvan, et see probleem võib tekkida kehvade geenide tõttu kas nn keelevaistu või keelekõrva puudumisel. Siis ei tasu muidugi meeleheitlikult rabelda. See-eest tean ma suurel hulgal mitmekeelseid noori ja keskealisi.
Mina muide pole oma pika elu jooksul kohanud ühtki nn mitte-keelset isikut. Arvan, et see probleem võib tekkida kehvade geenide tõttu kas nn keelevaistu või keelekõrva puudumisel. Siis ei tasu muidugi meeleheitlikult rabelda. See-eest tean ma suurel hulgal mitmekeelseid noori ja keskealisi.
17. märts 2018, 13:54
Järelikult on su suhtlusringkonnas olevad venelased nö. prostad (andku keeletargad andeks), kel kooliharidus on piirdunud vaid nelja talvega kirikukooliga.
17. märts 2018, 21:35
Kumb neist, kas "nelja talve kirikukooliga või nelja talvega kirikukoolis"?
17. märts 2018, 22:40
Nüüd minnakse õhinal üle inglise keelele. Samas osa russisme on nii omaseks saanud, et enamus inimesi ei saa arugi, et need pole meie keelele omased. Näiteks: "olen tervise juures"
17. märts 2018, 08:55
Väärastumine ei ole normaalne areng, see tuleb vaos hoida.
17. märts 2018, 08:31
See ongi vist normaalne keele areng, samas ei riiva kõrva ka.
Samas on ajakirjanduses meeletult keele vägistamist mis isegi minusugust häirib.
Samas on ajakirjanduses meeletult keele vägistamist mis isegi minusugust häirib.
17. märts 2018, 10:19
Ei ole normaalne keele areng. Kasvataja palus lastel mängunurgast prahti korjata. Natukese aja pärast tuli pahandama, et koristus tegemata, mispeale teatasid lapsed, et nad ju korjasid prahti (mida nad ka tegid). Kasvaja ei palunud ju (kogu) praht ära korjata.
17. märts 2018, 14:58
Lasteaedes pole juba palju aastaid kasvatajaid, on hoopiski õpetajad.
17. märts 2018, 13:21
kusjuures sellega tegelevad paljud kõrgharitud ajakirjanikud ise! Tekib küsimus, kas need diplomid on kunagi kuskilt ostetud. Näiteks kuulake, mismoodi teeb meediakriitikat kunagi ka ÕL peatoimetajana leiba teeninu Kuku-raadio jutusaates "olukorrast ajakirjanduses". Valus, väga valus!
17. märts 2018, 14:42
Sinusugune tõstab juba kisa, kui laps pisut rohkem tööd tegema peqab ja sellega töötegemise harjumuse saab.
KOMMENTAARID (32)