KEELEMUUTUS: osastavas käändes sihitis tungib omastava ja nimetava asemele (32)

Läänemeresoome keeltele on traditsiooniliselt omane väljendada tegevuse lõpetatavust ja lõpetamatust ehk tulemuslikkust ja mittetulemuslikkust grammatiliselt sihitisekäände abil. Omastav ja nimetav sihitis ehk täissihitis väljendab lõpetatud-lõpetatavat tegevust (nt bänd annab kontserdi, valiti uus riigipea), osastav ehk osasihitis väljendab lõpetamatut tegevust (nt tüdruk luges raamatut). Seda erisust ei järgita enam järjekindlalt, nii suulist kui ka kirjalikku eesti keele kasutust iseloomustab osasihitise ületarvitamine täissihitise arvel.

Hint esitab väljavõtteid trükiajakirjandusest ja raadioeetrist, näiteks: „Kui Rail Balticu ehitust (mitte ehitus) õnnestub nurjata“, „Sellist pakkumist (mitte selline pakkumine) tehakse vaid kord elus“, „Sellest saab suuremat rahuldust (mitte suurema rahulduse) kui kingitusest“.

Keelemuutuse põhjusteks peab Hint osasihitise statistilist ülekaalu ka reeglite järgimise korral (umbes kaks kolmandikku sihitise kasutusjuhtudest), sihitisekäänete samakujulisust (nt pesa – pesa – pesa) ning indoeuroopa keelte sihitisekäände akusatiivi mõju, mis on avaldunud juba varem väliseestlaste ja Eesti mitte-eestlaste lihtsustatud sihitisekasutuses.