Raamat

KEELEMUUTUS: osastavas käändes sihitis tungib omastava ja nimetava asemele (32)

Kais Allkivi, 17. märts 2018 00:01
Tallinna ülikooli emeriitprofessor Mati Hint.Foto: Sven Arbet / Maaleht
Keeleteadlane Mati Hint kirjutab folkloristikaajakirja Mäetagused erinumbris „Keel on teekond“, et osastav kääne on eesti keeles üldistumas ainsaks sihitisekäändeks.

Läänemeresoome keeltele on traditsiooniliselt omane väljendada tegevuse lõpetatavust ja lõpetamatust ehk tulemuslikkust ja mittetulemuslikkust grammatiliselt sihitisekäände abil. Omastav ja nimetav sihitis ehk täissihitis väljendab lõpetatud-lõpetatavat tegevust (nt bänd annab kontserdi, valiti uus riigipea), osastav ehk osasihitis väljendab lõpetamatut tegevust (nt tüdruk luges raamatut). Seda erisust ei järgita enam järjekindlalt, nii suulist kui ka kirjalikku eesti keele kasutust iseloomustab osasihitise ületarvitamine täissihitise arvel.

Hint esitab väljavõtteid trükiajakirjandusest ja raadioeetrist, näiteks: „Kui Rail Balticu ehitust (mitte ehitus) õnnestub nurjata“, „Sellist pakkumist (mitte selline pakkumine) tehakse vaid kord elus“, „Sellest saab suuremat rahuldust (mitte suurema rahulduse) kui kingitusest“.

Keelemuutuse põhjusteks peab Hint osasihitise statistilist ülekaalu ka reeglite järgimise korral (umbes kaks kolmandikku sihitise kasutusjuhtudest), sihitisekäänete samakujulisust (nt pesa – pesa – pesa) ning indoeuroopa keelte sihitisekäände akusatiivi mõju, mis on avaldunud juba varem väliseestlaste ja Eesti mitte-eestlaste lihtsustatud sihitisekasutuses.

Samal teemal

17.02.2018
Kas tulevik on ees või selja taga? Või liigub aeg hoopis ülalt alla?
16.02.2018
Tiina Tuum | Emakeelepäev puhtas eesti keeles? Kaksteist läbikukkunud katset
16.02.2018
FOTOD | 2017. aasta keeletegu on selgunud
15.02.2018
Juhtkiri | Kas siis selle maa keel ei või riigipühaks tõusta?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee