Näitleja Tambet TuiskFoto: Stanislav Moškov
Aigi Viira 17. märts 2018 00:01
„Olen näinud „Seltsimees lapse” musta materjali musta heliga ning juba siis olin ma väga rõõmus – see on väga hea film,” sõnab näitleja Tambet Tuisk, filmis „Seltsimees laps” Leelo isa kehastanu. Tõsi, rõõmu ja rahulolu kiirgas Tambetist ka filmi võtete aegu, kui ta oma järge oodates Muuga mõisahoone taga kohvipausi pidas. „Olin küll rõõmus,” muigab ta. „Kes siis ei tahaks näitlejana sellist filmi teha. Õnneks oli mul see võimalus.”

„Olen näinud „Seltsimees lapse” musta materjali musta heliga ning juba siis olin ma väga rõõmus – see on väga hea film,” sõnab näitleja Tambet Tuisk, filmis „Seltsimees laps” Leelo isa kehastanu. Tõsi, rõõmu ja rahulolu kiirgas Tambetist ka filmi võtete aegu, kui ta oma järge oodates Muuga mõisahoone taga kohvipausi pidas. „Olin küll rõõmus,” muigab ta. „Kes siis ei tahaks näitlejana sellist filmi teha. Õnneks oli mul see võimalus.”

„„Seltsimees laps” on kirjanik Leelo Tungla lapsepõlve lugu ja sestap on see äärmiselt tugev. See on päris. „See ei ole otsitud lugu,” poetab Tambet. „Leelo Tungal on oma elu kirja pannud, Leelo ja režissöör Moonika Siimets on teinud selle põhjal audiovisuaalse meediumi põhise stsenaariumi ning see lugu ongi võimas. Just tänu sellele, et see on Leelo elulugu, on see nii ilus, puhas ja liigutav. Kogu filmimeeskonnal on õnnestunud hoiduda ses filmis ainuüksi puhastest värvidest, vaid anda pooltoone. Moonika teadis väga hästi, mida ta tahab, ta on ülimalt empaatiavõimeline ja töökas kõige paremas mõttes. Tema energiahulka oli tunda ja mul oli seal hea olla.“

Edasi lugemiseks: