Inimesed

STAARIKS PÜRGIJA: poeg arvas, et nii vanu inimesi nagu mina ei võetagi saatesse  (6)

Helen Pentsa, 16. märts 2018, 00:01
LÄKS ÕNNEKS: 2007. aastal, staarisaate esimesel hooajal, jäi Ruth Lehis kollasest kaardist ilma, kuid tänavu pistis ta ihaldatud paberi tasku. Teatrivoorust Ruth edasi siiski ei pääsenud.Foto: Mari Luud
„Mäletan, et tundsin end kuidagi üksi, aga tol hetkel ma veel ei teadnud, et ma polnud seda. Mu kõhus oli uus elu kasvamas. Praegu kutsuvad kõik teda Preston Rasmuseks,“ meenutab Ruth Lehis, kuidas ta kümme aastat tagasi esimest korda superstaarisaatesse proovis saada. Tookord ta ei pääsenud edasi. Nüüd on tema poeg kümneaastane ja tänavusel katsel sai Ruth kollase kaardi. Teatrivoorust ta küll edasi ei saanud, kuid peab eelvoorudest edasipääsu juba väikeseks võiduks.

Ruth paistab teiste staarihakatiste seas silma, sest on paljudest küpsem ja elukogenum. Sai ta ju 12. märtsil 31aastaseks. „Vanasti arvasin, et 30aastane on juba muldvana, aga pole mul viga midagi. Käin veel ilma kepita. Minu lapski arvas, kui talle saates osalemisest rääkisin, et kas nii vanu inimesi üldse võetaksegi sinna,“ naerab ta ja sõnab, et ehkki uus põlvkond tuleb peale, on arusaamad ikka samad. Küll aga on Ruth kõike muud kui vana – tema sära ja energia kiirgab juba kaugele.

Samal teemal

„Muusika on saatnud mind kogu elu,“ sõnab Ruth. Ta lõpetas Pärnu lastemuusikakooli viiuli erialal ja mängis lisapillina klaverit. Samuti on ta laulnud arvukates vokaalansamblites, koorides ja solistiõppes õpetaja Endla Murdi juures. Veel oli ta kuus aastat hääleseadjaks Pärnu tütarlastekoorile Elise. „Muusika on mulle nagu õhk ja vesi – ilma nendeta ei saa. Seepärast jumaldangi ütlust, et laul teeb rinna rõõmsaks! See emotsioon, mille lauldes saan, panebki mu silma särama ja hinge helisema ning selle tundega saan kõikidest raskustest elus üle,“ sõnab Ruth.

Praegu töötab ta SA Kalevipoja Kojas huvi- ja projektijuhina. Samuti on tal omanimeline laulustuudio, kus ta töötab lauluõpetajana. Ruth ütleb, et talle meeldib ka lugeda, jalgrattaga sõita ja jalutada.

Ehkki tal on muusikaalast kogemust kamaluga, otsustas ta siiski taas staarisaate võistlustulle astuda. „See, et kollane kaart on taskus, on juba igatahes edasiminek võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Elus ongi ju nii, et komistad ja kukud, aga siis pühid põlved puhtaks ning lähed edasi,“ lausub ta.  

Ruth ütleb, et on emaks saamise kõrval kümne aastaga kindlasti küpsemaks muutunud – seda nii hääleliselt kui ka emotsionaalselt. „Aga närvitsemisest ei pääse siiski kuhugi. See on vist kuidagi minu teema. Alati enne lavale minekut vajub süda saapasäärde ja siis kukun seda sealt välja sikutama,“ selgitab ta piltlikult. „Tuleb lihtsalt rohkem esineda ja see ongi mul lähitulevikus plaanis. Muidugi on oluline, millise laulu valid. Sellega ma läksingi ilmselt noorukina alt. Aga aastatega tuleb kogemus ja nüüd tean, et iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem. Seega – ei tohi liialt südamesse võtta asju, mis minust ei sõltu,“ sõnab Ruth elujaatavalt.

Superstaarisaade tekitas temas elevust. „Olen tänu saatele kohtunud nii vahvate inimestega, seega olen nii mõneski mõttes selle juba praegu võitnud,“ naeratab Ruth.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee