Jumala valdustesse me küll nüüd ei küüni ja meil polegi õigust pretendeerida. Aitab maakera segikeeramisest. Iseennast tuleb muuta ja alluda Loojale, mitte langenud loomusega universumit rünnata.
inimene ei koloniseeri midagi väljaspool universumi, hakake juba selle mõttega harjuma, eks see taat on viimasel ajal palju jaburdust koonust välja ajanud, aga nagu teame pole sellele ühtegi tõestust, ainus mis on kindel - inimene jääb alati maale elama!
Väljapool universumit ei ole midagi. Vähemasti ei tea meie sellest midagi. Paralleeluniversumid on róhkem ulmekirjanike rida. Kõik meile teada olevad galaktikad ning galaktikaparved on meie universumi SEES! Ja vaevalt et et meie oma galaktikastki kunagi üldse väljapoole pääseme. (meie galaktika läbimõõt ulatub 100 tuhande valgusaastani) Aga miljardid, kümned miljardid valgusaastad? Juba universumi pragune piir on meist lõputult kaugel ja universum teatavasti paisub pidevalt. Selleni lennata on põhimõtteliselt võimatu. Ilmselt on too väljaspool universumit koloniseerimise jutt ajakirjanike lennukas fantaasia, kes Hawkingit lugenud ega loetust aru saanud ei ole. Ning astronoomia põhitõdesidki ei tea.
Meil pole võimalik ringi rännata mööda ilmaruumi ja mingeid võõrtsivilisatsioone pole kuskil. Hawkings ei saa ise ka aru mida ta räägib. Ka kõige targemad meist ei tea tegelikult kas neid võõraid tsivilisatsioone on v ei ole. Ja selleks et ajas ja ruumis ringi rännata, phh meie kehad pole selleks treenitud ja me pole valmis mingiks ulmeliseks tähsõdadeks kah. Hea on see Hawking taevasse läks, Ajaski liiga tarka juttu liiga kaua.
Hawkings nüüd küll mingit ajas rändamisest pole soganud, see vist rohkem nagu asja mitte jagavate ja ulmfilmide mõju all ajakirjanike tõlgendus. Aeg liigub teatavasti vaid ühesuunaliselt, ajas tagasiminek onvõimatu. Aja liikumisekiiruses on aga küll hälbeid. Ülisuurte massidening kiirust juures see liikumine aeglustub. Nagu nähtub relatiivsusteooriast.
Mees mõtles loogiliselt. Kui me ise kosmost ei koloniseeri, siis sureme siin oma maamunal varsti välja. Kontaktid on aga ohtu kätkevad. Kustkohast ja mille alusel võiksime me oletada, et saabuvad võõrplaneetlased on heatahtlikud ja abivalmis humanistid ja kristlased? Nende moraaliprintsiibid võivad olla meie omast oluliselt erinevad. Meil Maalgi on piisavalt näiteid. Kus veel XXI sajandil Allahi nimel ususõdu peetakse ning kristlike k o e r i maha no,titakse. Ja kui meie koloniseerime kosmost, aga seaklkusagilteiste koloniseerijatega kohtume? Teame omast ajaloost. Kui koloniaalimpeeriumid (Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Portugal ning ka Jaapan) kusagil oma koloniaalhuvidega kokku põrkasid, nii oli varsti mingi sõda lahti. Maade kuulumise ning jagamise pärast. Kusjuures ei häbenetud ka ette jäävaid madalamal arengutasemel a b o r i g eene lik.videerimast.
KOMMENTAARID (11)