Janika Sillamaa Eesti eurolaulu valmise eelvoorusFoto: TOOMAS VOLMER/ETA/ÕHTULEHT
Üritused
15. märts 2018, 15:33

EESTI 25 AASTAT EUROVISIONIL | Üks võit, kaks rootslannat ja finaali ukse taha jäämised ehk millised lood on Eestit Eurovisionil esindanud (7)

Vähem kui kaks kuud on jäänud tänavuse Eurovisioni lauluvõsistluseni, mis saab Eesti jaoks olema järjekorras veerandsajas. Selleaastase eurolauluiku Elina Nechayeva saatus selgub 8. mail. 25 aastat tagasi veeburaris valis Eesti aga esimest korda eurolaulu ja vaatame sel puhul tagasi, millised lood meid Euroopa suurimal lauluvõistlusel esindanud ning kuidas neil läinud on. 

Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld", 1993.

Esimest korda valiti Eestile eurolugu aastal 1993. Janika Sillamaa esitas eelvoorus kaheksa laulu, millest valiti võitja. Loo autoriteks olid Andres Valkonen ja Leelo Tungal. Selleks, et pääseda Dublinis toimunud lõppvõistlusele, pidid uued Ida-Euroopa maad osalema Sloveenias toimunud eelvoorus. Sillamaa jäi seal viiendaks ja lõppvõistlusele ei pääsenud.

 

Silvi Vrait "Nagu merelaine", 1994

Teisel osalemisaastal jäi Silvi Vraidi lugu Dublinis eelviimasele ehk 24. kohale ning seetõttu tuli Eestil järgmisel aastal toimuv võistlus vahele jätta. "Nagu merelaine" sõnad on kirjutanud Leelo Tungal ja muusika Ivar Must. Laulu esitas Silvi Vrait, viieliikmeline taustavokaal oli ansamblilt Karavan. 

 

Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna "Kaelakee hääl", 1996

1996. aastal naasis Eesti lauluga "Kaelakee hääl", mida esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Muusika autor Priit Pajusaar, sõnad kirjutas Kaari Sillamaa. "Kaelakee häälest" sai esimene Eesti laul, mis jõudis Eurovisionil kümne parima hulka, saades 23 osaleja seas viienda koha.

 

Maarja-Liis Ilus "Keelatud maa", 1997

Eurokarusellile läks taas Maarja-Liis Ilus, seekord Harmo Kallaste ja Kaari Sillamaa kirjutatud looga, mis saavutas Dublinis kaheksanda koha. Lugu oli enne konkurssi Harmo Kallaste sahtlis oma aega oodanud. Mees plaanis selle avaldada aastal 1993, kuid siis ei läinud see kaubaks. 1997. aastal esitas Harmo esiti lugu ise ja pääses eelvooru, hiljem tehti lugu Maarja jaoks ümber.

 

 Koit Toome "Mere lapsed", 1998

Loo "Mere lapsed" autorid olid Maria ja Tomi Rahula ning Peeter Pruuli. Eurovisionil sai lugu 11. koha, kuid hilisemal punktide korrigeerimisel selgus, et lõpptulemuseks jäi siiski 12. koht - Norra esitas oma punktid vigaselt. 

 

 Evelin Samuel & Camille "Diamond of Night", 1999

 "Diamond of Night" läks võistlustulle Jeruusalemmas ja sai kuuenda koha. Viisi autoriteks Priit Pajusaar ja Glen Pilvre, sõnad Maian-Anna Kärmas. Esitajad olid Evelin Samuel (laul), Camille (viiul), Saale Kivimaker (harf), Maian-Anna Kärmas (taustvokaal) ja Anneli Tõevere (taustvokaal). Eesti eelvoorus kõlas lugu eestikeelsena, kuid Eurovisioni jaoks tehti see ingliskeelseks. 

 

Ines "Once in a Lifetime", 2000

Loo muusika kirjutasid Pearu Paulus, Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar, sõnad Jana Hallas. Eesti lugu oli üks favoriite ja meile ennustati võitu, lõpuks jäi lugu neljandale kohale ning see oli seni parim tulemus. 

 

Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL "Everybody", 2001

Aasta 2001 tõi parima koha tulemuse parandamise ning Eesti esimese ja ainsa Eurovisioni võidu. Autorid olid Ivar Must (viis) ja Maian Kärmas (sõnad). "Everybody't" on peetud üheks nõrgimaks võidulauluks ning ühtlasi on see ka olnud üks ootamatumaid võite - hääletusedetabelites ega kihlveokontorites Eesti loole edu ei ennustatud. Dave Benton oli toona 49aastasena vanim esikoha saanud osaleja ning tegu oli esimese eurolooga, mida esitas mustanahaline laulja. Lisaks oli Eesti esimene Eurovisioni võitnud endine Nõukogude Liidu liiduvabariik. Maksimumpunktid sai Eesti üheksalt riigilt.

 

Sahlene "Runaway", 2002

Et eelmisel aastal suudeti Eurovision võita, toimus võistlus 2002. aastal Tallinnas, kus meid esindas rootslanna Sahlene. Lugu pääses Eesti eelvooru tegelikult hoopis Inese esituses, kuid too loobus võistlemisest viimasel hetkel. Eelvoorus laulsid Sahlene'ile tausta Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Pearu Paulus ja Johannes Lõhmus, kuid segastel asjaoludel vahetati enne finaali taustalauljad välja. Dagmar ja Kaire laulsid siis tausta hoopis Malta esindajale Ira Loscole. "Runaway" sai võistlusel kolmanda koha. 

 

Ruffus "Eighties Coming Back", 2003

Kui seni oli Eestil Eurovisionil läinud üsna edukalt, sai 2003. aastast alguse ebaedu, mis vältas kuus aastat. Järgnev mõõnaperiood nimetati Epliku needuseks. Loo meloodia ja sõnade autor oli Vaiko Eplik ning lugu jäi Eurovisionil 21. kohale. 

 

Neiokõsõ "Tii", 2004

Aastal 2004 hakati korraldama ka Eurovisioni poolfinaale, et osaleda saaks rohkem riike. Tol aastal läksid Istanbulis poolfinaalis vastamisi need riigid, kes eelmisel aastal Riias esikümnesse ei pääsenud. Poolfinaalist sai edasi kümme riiki, Neiokõsõ jäi seal 11. kohale ning  Priit Pajusaare, Glen Pilvre ja Aapo Ilvese lugu finaali ei pääsenud. 

 

Suntribe, "Let's Get Loud", 2005

Suntribe sai oma Sven Lõhmuse looga Kiievis toimunud poolfinaalis 20. koha ning ei pääsenud lõppvõistlusele. Ansambli Suntribe (Rebecca Kontus, Mari-Leen Kaselaan, Laura Põldvere, Jaanika Vilipo, Daana Ots) pani kokku helilooja Sven Lõhmus. Pärast edutut võistlust Kiievis läks Suntribe laiali. 

 

Sandra Oxenryd "Through My Window", 2006

Aastal 2006 esindas Eestit taas rootslanna, sedapuhku Sandra Oxenryd. Loo sõnad kirjutas Jana Hallas, viisi Pearu Paulus, Ilmar Laisaar ja Alar Kotkas. Laul saavutas poolfinaalis 18. koha ning finaali ei pääsenud.

 

Gerli Padar "Partners In Crime", 2007

Gerli Padar esindas Eestit 2007. aastal Helsingis toimunud võistlusel. Loo sõnad kirjutas Berit Veiber, viisi Hendrik Sal-Saller. "Partners In Crime" saavutas poolfinaalis 28 riigi hulgas 22. koha ning finaali ei pääsenud. Kokku saadi 33 punkti. 

 

Kreisiraadio "Leto Svet", 2008

Belgradisse peetud võistlusel esindas Eestit koomikute trio Kreisiraadio. Serbohorvaadi-, soome- ja saksakeelne lugu "Leto Svet" jäi esimeses poolfinaalis 18. kohale ehk eelviimaseks. Muusika ja sõnad kirjutasid Priit Pajusaar, Glen Pilvre, Peeter Oja, Hannes Võrno, Tarmo Leinatamm.

 

Urban Symphony "Rändajad", 2009

2008. aastal vahetati senine "Eurolaulu" peaprodutsent Juhan Paadam välja ning tema asemele tuli Heidy Purga, kelle taktikepi all muutus lauluvõistlus "Eesti lauluks". Võistluse võitis Urban Symphony, kes esindas Eestit Moskvas toimunud võistlusel ning pääses esimest korda poolfinaalide ajaloos ka finaali. Sven Lõhmuse pala pääses "Eesti laulule" tegelikult vaid seetõttu, et üks osaleja diskvalifitseeriti. Moskvas oli Eesti tulemuseks kuues koht. 

 

Malcolm Lincoln & ManPower 4 "Siren", 2010

Loo "Siren" kirjutas Malcolm Lincolni ninamees Robin Juhkental. Riikide žüriid andsid Oslos peetud võistlusel Eestile kokkuvõttes üheksanda koha, rahvahääletusel jäädi aga eelviimasele, 16. kohale. Tulemuste liitmisel sai Eesti 14. koha ning lõppvõistlusele ei pääsenud. 

 

Getter Jaani "Rockefeller Street", 2011

2011. aastal oli Sven Lõhmusel jälle Eurovisionile asja, sest tema loodud "Rockefeller Street" võitis eelvooru ning sõitis meid Saksamaale esindama. Laul sai poolfinaalis üheksandale kohale ja pääses finaali. Finaalis sai see 44 punkti ja platseerus eelviimasele, 24. kohale.

 

Ott Lepland "Kuula", 2012

2012. aastal tegi Ott Lepland teise parima "Eesti laulu" aegse tulemuse, saades enda ja Aapo Ilvese kahasse kirjutatud looga "Kuula" kuuenda koha. Loost on tehtud nii inglis-, vene- kui ka hispaaniakeelne versioon. Oma poolfinaalis saavutas lugu neljanda koha.

 

Birgit Õigemeel "Et uus saaks alguse", 2013

Aastal 2013 võitis "Eesti laulu" Mihkel Mattiseni ja Silvia Soro lugu "Et uus saaks alguse", mida esitas Birgit Õigemeel (nüüd Sarrap). Birgit ootas Eurovisioni ajal oma esimest last, poeg Simeoni, ning muidugi uuriti temalt pidevalt raseduse kohta. Poolfinaalis saavutas Birgit kümnenda koha ning pääses edasi finaali, kus jäi 20. kohale. 

Tanja "Amazing", 2014

Kopenhaagenis peetud 2014. aasta võistlusele sõitis lugu "Amazing", autoriteks Tanja Mihhailova ja Timo Vendt, esitajaks Tanja. Naisega oli koos laval ka suurepärane tantsija Argo Liik. Kahjuks pidi lugu oma poolfinaalis leppima 12. kohaga ja lõppvõistlusele meil asja polnud. Tanja tantsimist ja laulmist võrreldi palju 2012. aastal Eurovisioni võitnud Loreeniga. 

 

Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to Yesterday", 2015

Stig Rästa kirjutatud lugu "Goodbye to Yesterday" võttis 2015. aasta "Eesti laulul" ülekaaluka võidu ja kogus finaalis lausa 79% häältest. Koos Elina Borniga esitatud lugu esindas Eestit Viinis toimunud Eurovisionil, pääses finaali ning saavutas lõpptulemusena seitsmenda koha.

 

 Jüri Pootsmann "Play", 2016

Jüri Pootsmann sai 2016. aastal Eurovisionil auhinnaks Eesti läbi aegade halvima tulemuse. Kõigi poolfinaalide arvestuses jäi Stig Rästa, Vallo Kikase ja Fred Kriegeri kirjutatud "Play" viimaseks ning lõppkokkuvõttes sai sellest vähem punkte vaid otse finaali pääsenud Saksamaa. Jüri kinnitas, et eelviimaseks jäämises pole midagi hullu ja oli pärast võistlust ikka rõõmus. 

 

Laura Põldvere ja Koit Toome "Verona", 2017

Möödunud aastal sõitsid Kiievisse Eestit esindama Laura Põldvere ja Koit Toome, kes esitasid Sven Lõhmuse loodud pala "Verona". Koidule ja Laurale ennustati finaalipääsu ning "Verona" oli paljude fännide lemmik, kuid kahjuks tuli poolfinaali lõpus tõdeda, et ka seekord pole Eestil Eurovisioni finaali asja. Oma poolfinaalis jäädi 14. kohale. 

 

Elina Nechayeva "La forza", 2018

Tänavuse "Eesti laulu" pani ülekaalukalt kinni ooperilaulja Elina Nechayeva, kes juba peagi Portugalis toimuval Eurovisionil võistlustulle läheb. See, kas Eestil vahelduseks finaališanssi on, selgub juba 8. mail toimuvas esimese poolfinaalis. Elinale ennustatakse kihlveokontorites suurt edu - nende järgi peaks esikolmik meile kindlustatud olema. Loo, kus segunevad ooper ja elektrooniline muusika, autoriteks on Mihkel Mattisen ja Timo Vendt.