KIRJANIK: Sergei Dovlatovi jaoks oli tähtis iga lause, iga sõna, iga täht. Ta armastas neid nagu lapsi. Kõige armsamaks kohaks Tallinnas pidas ta aga raamatukogu.Foto: Faivi Kljutšik / ERR
Rainer Kerge 24. august 2019 09:59
Täna on Sergei Dovaltovi surmaaastapäev. „Ma olen Dovlatoviga palju kordi kohtunud, aga ma ei mäleta teda üldse. See on täiesti paradoksaalne – tegemist oli kahemeetrise poksijaga, kes oli elus nii tagasihoidlik, et teda võis mitte märgata,“ meenutab poliitik Igor Gräzin.

„Ma olen Dovlatoviga palju kordi kohtunud, aga ma ei mäleta teda üldse. See on täiesti paradoksaalne – tegemist oli kahemeetrise poksijaga, kes oli elus nii tagasihoidlik, et teda võis mitte märgata,“ meenutab poliitik Igor Gräzin.

„9.-10. klassist, alates 1968-69 tegin ma kümmekond aastat regulaarselt kaastööd Eesti Raadio vene saadete toimetusele,“ jutustab Gräzin. „Tol ajal oli vene ajakirjanike, vene intelligentide punt Eestis kõik üks kamp. Ja seal kambas oli kindlasti ka Sergei Dovlatov, sest mitmest asjast, millest ta kirjutab, tean ma, et täpselt nii see oli. Ühesõnaga: me olime samal ajal samas kambas, aga ma ei mäleta, et oleksin temaga üldse rääkinud, ma ei märganud teda.

Algselt ilmus lugu 14. märtsil 2018 Õhtulehes.

Edasi lugemiseks: