LISA KOMMENTAAR
15. märts 2018, 02:04
Hässsdääke ja okeisid ja tiime piät kõvastõ pandma,sis om õige eurolase eesti kiil.
14. märts 2018, 19:35
10-st 9 - panin / raudne eesriie / jutumärkidesse
14. märts 2018, 17:21
Et, et, et et, et ... Tegelikult, õigesti ja õieti, äää,
14. märts 2018, 17:20
Näiteks selle mõruda tee juurde samasugused väljendid. Sa ei ütle ju, ma nägin jube filmi, ütled, ma nägin jubedat filmi (millist) filmi. Sa ei ütle ju , ta joonistas kollane kuud, ütled ta joonistas kollast (millist ) kuud. Jne...
14. märts 2018, 17:17
Peab olema , jõi mõrudat teed. Mitte mõru teed, meil on selleks ka reegel olemas ja me pole vene keelsed. Nimelt,Peeter jõi millist teed, mitte, mida teed ta jõi. Mõrudat- millist ( iseloomustatud, küsitud millist , see tee pole magus) . Tema jõigi nimelt mõrudat teed. Pole vaja otse vene keelest siia üle võtta, et neil oleks kergem nende moodi eesti keelt sodida.
14. märts 2018, 21:31
"mõru" ja "jube" on eri tüüpi sõnad. "jube", "kole", "tore" jt sõnad, kus "da"-silp juurde tuleb omastavas, on kunagi olnud nimetavas kolmesilbilised. Nimetav oligi lihtsustatult öeldes "toreda" ja omastav siis "toredan". 16. sajandi paiku jõudsid lõpule häälikumuutused, mille läbi omastava "n" kadus sõna lõpust, enne seda oli see "n" aga hoidnud kadumast "d"-d teise ja kolmanda silbi piirilt. Häälikumuutus, mille tõttu sulghäälik teise ja kolmanda piiril nõrgenes ja kadus, oli tolleks ajaks aga juba läbi, enam ei kehtinud. Varem aga kehtis, nii et nimetavast "toreda" sai "torea" ning siis "tore". Omastavas on "da"silp tänini sälinud ning levinud argikeeles analoogia mõjul ka "mõru"-tüüpi sõnadesse, kus ta ajalooliselt pole kunagi olnud. Vene keelega pole siin midagi pistmist.
14. märts 2018, 21:35
Üks hea nipp aru saamaks, kas omastavas tuleb "da" või mitte, on vaadata, mis on nimetavas sõna lõpus. "da" saab tulla ainult siis, kui nimetava lõpus on "e". Need on nn "eda-"adjektiivid ehk omadussõnad: "pime", "lage", "mage", "sage" jne. "maru", "vilu", "mõru" lõpus on "u", nad ei ole kuulunud samasse tüüpi.
14. märts 2018, 16:13
70- oli Eesti keele grammatika hoopis teine,kui praegu.Võiks vaielda peaaegu iga lause kallal,aga vist pole mõtet,nüüd ju kõik vanad asjad pea peale pööratud.
14. märts 2018, 14:35
10/9
Komistuskiviks sai see "omistati"
Tõele au andes, ei olegi pannud tähele, et kasutataks sõna "anti"
Komistuskiviks sai see "omistati"
Tõele au andes, ei olegi pannud tähele, et kasutataks sõna "anti"
14. märts 2018, 15:00
kõige kohutavam sõna on eesti keeles " väisama"
tahaks selle üllitise autorit teada
tahaks selle üllitise autorit teada
14. märts 2018, 19:03
See on vääääga vana sõna, lihtsalt pole vahepeal mõned aastad eriti kasutatud. Mulle küll meeldivad need vanaaegsed sõnad, on sellised kodused, soojad.
14. märts 2018, 22:31
Kui sa arvad, et "väisama" on väga vana sõna, siis oled sa küll ise veel väga noor.
14. märts 2018, 14:02
Oli reaalne, tegelik Berliini müür ja sümboolne "raudne eesriie", mida füüsilisel kujul ei olnud olemas (relvastatud piirivalvurid piiril tegeliku raudse müüri asemel).
14. märts 2018, 12:46
oli paar vastust küll kus tahaks selgitusi saada, et miks minul vale ja nende arvates õige.
14. märts 2018, 12:19
Kogu aeg räägitakse "omistati" ja nüüd leiavad mõned, et see vale? Millal siis võib öelda "omistati"???
14. märts 2018, 12:45
omistati mingid üleloomulikud omadused, eks selles kontekstis vbl. nüüd soovitakse, et kirjutataks anti pigem. Varem öeldi alati, et omistati kas teenetemärk vms.
14. märts 2018, 11:48
Ja veel, teisel eluaastal on laps üks aasta vana.
KOMMENTAARID (37)