Püstijalakoomik Daniel Veinbergs: 16-aastasena olid mu naljad valdavalt vägivalla ja pedofiilia kohta (6)

"Kui ma olin 16, tahtsin ühest tunnist poppi teha. Õnneks läksin ikka kooli, sest just sel päeval esines koomik Louis Zezeran. Oli esmaspäeva hommik ning mitte keegi ei viitsinud teda kuulata. Ja siis olin mina – mul oli seljas kolm kihti särke, higistasin igast särgist läbi, sest ootasin, millal saan käe tõsta ja küsida, kus ma seda proovida saan,” räägib Daniel Veinbergs oma esimesest otsesest kokkupuutest püstijalakomöödiaga.

Daniel on valmis saanud sõu "Kohatu", mille proovietendused võttis publik väga hästi vastu. Märtsi viimasel nädalal naerutab ta oma soolotunniga nii Tallinna kui Tartu rahvast. Kohtume Danieliga, et rääkida nalja tegemisest ning tööst, mis hea esinemise jaoks vaja teha on.

„Võin öelda väga enesekindlalt, et peaaegu kõik minu kirjutatud head naljad on tulnud täiesti suvalistest olukordadest vahetult pärast seda, kui minuga juhtub midagi naljakat või piinlikku,” räägib Veinbergs, kuidas hea nali sünnib. Nii juhtus naljakas seik ka siis, kui pidime Danieliga kohvikus kohtuma, et juttu rääkida. Mees läks kõigepealt vale inimese juurde ning rääkis temaga viis minutit juttu, kui too järsku küsis, kes Daniel üldse on.