Helme riigikogus: äkki laulame järgmisel aastavahetusel kõik koos „Õllepruulijat“? See on ka tore rahvuslik laul, mis südames (259)

Algatuse eesmärk oli kinnitada Eesti hümniks Paciuse ja Jannseni „Mu 
isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning anda sellele seaduse kaitse nagu on Eesti 
lipul ja vapil.

„Eesti hümn elab praegu meie rahva kollektiivses mälus, aga mitte üheski 
seaduses pole kirjas, et Eesti hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. On 
aeg puudujääk parandada, sest me näeme, kuidas vasakpoolsed ründavad 
meie rahva kollektiivset mälu üha ägedamalt, eesmärgiga pühkida sealt 
kõik rahvuslik. Juba on kõlanud vasakpoolsete ettepanekud muuta hümni 
sõnad sooneutraalseks,“ ütles Helme ning kinnitas oma sõnavõtus, et hääletus hümniseaduse üle paljastab rahvusriikluse lammutajad. 

"Euroopa võib olla meie ühiselamu, aga ka ühiselamus tahame me oma kodu, oma tuba. Selleks on meile vajalik oma rahvusriik oma sümbolitega. Palun ärge tallake neid jalge alla," kõneles Helme hümnist rääkides.

Helme peab lahjaks lahenduseks võimuliidu kontrollitava 
põhiseaduskomisjoni ettepanekut mitte toetada hümniseadust ja täiendada 
selle asemel hümni puudutavate detailidega Eesti lipu seadust.

Hümn on seadusega reguleeritud järgmistes Euroopa riikides: Austria, 
Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, 
Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, 
Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Kriitilised küsimused

Mitmed riigikogu liikmed küsisid kõnepuldis olnud Helmelt, kuidas mõjutab hümniseaduse vastuvõtmine puudega inimesi. Näiteks ei saa ju hümni laulmise ajal püsti seista ratastoolis inimesed. Välja toodi ka Jehoova tunnistajad, kes oma usust tulenevalt hümni ei laula ning vahel ei tõuse selle ajal ka püsti. 

Jürgen Ligi ütles oma sõnavõtus, et on väga lugupidamatu pidada ülejäänud parlamenti mitterahvuslikuks pelgalt seetõttu, et nad ei toeta EKRE eelnõud.

„Te taandasite puudega inimesed ratastooli teemale, aga tegelikult on inimesi, kes ei saa püsti tõusta, kuigi nad ei ole ratastoolis. Lisaks on inimesi, kes lihtsalt ei kuule. Need inimesed võivad end halvasti tunda, nad torkavad silma. Mida te neile ütleksite," päris Ligi.

Helme vastas, et ta ei taha puudega inimesi pisendada ning tal on nendega korduvaid kokkupuuteid.

„Mu ema oli viis aastat pime. Minu ämm põdes Sclerosis Multiplexi ja oli viimased kolm aastat liikumatu voodihaige. See on täiesti arusaadav, et nemad ei saa püsti tõusta või hümni laulda.”

Helme väitis, et puudega inimesed ja Jehoova tunnistajad on kiuslikult välja toodud erand. 

"Ma näen, et muid argumente ei ole. Üha enam minnakse selle peale välja, et on puudega inimesed, kes ei saa püsti tõusta või laulda. Muidugi on. See on arusaadav."

Jehoova tunnistajate kohta lisas Helme, et kui paar inimest saalis jätab hümni laulmata, siis see ei puuduta enamust. Ekrelane lõi võrdluse, et kui sa viskad rongi alla kaika, siis rong ei jää seisma, vaid sõidab sellest üle ja liigub edasi.

Valdo Randpere rääkis, et ta on ülereguleerimise vastu ning sellepärast see eelnõu talle ei meeldi.

"See eelnõu ei reguleeri seda olukorda, mis juhtus aastavahetusel, kui hümn jäi mängimata. Eelnõus on ju kirjas, et hümni võib mängida pidulikel juhtudel, aga ei pea. Seda, mis teil seal kirjas on, on võimatu reguleerida," arvas Randpere.

Poliitik ei mõistnud, miks ekrelased üldse hümni reguleerida tahavad: "Paljud asjad ongi paremad kui siis, kui nad on reguleerimata. Need on tava, traditsioon, mis tuleb südamest."

Helme sarnaste avaldustega ei nõustunud.

"Äkki laulame järgmisel aastavahetusel kõik koos „Õllepruulijat“? See on ka tore rahvuslik laul, mis südames," torkas ta sarkastiliselt.

Kunstlik probleem

Enamik riigikogulasi peale EKRE liikmete leidsid, et hümnipoleemika on kunstlikult tekitatud probleem.

"Ma kuulen igal hommikul oma Tallinna kodu aknasse hümni. Te võitlete probleemi vastu, mille te ise olete tekitanud," märkis Jaanus Marrandi enda sõnavõtus.

Pärast sõnavõttude lõppu pandi hääletusele juhtivkogu ettepanek hümnieelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletu oli üks liige ning 17 riigikogulast ei viibinud hääletuse hetkel saalis.