Praegusel ajal halvamaigukine Kopli oli natuke rohkem, kui 75 aastat tagasi Tallinna üks edukaimaid piirkondi Koplil oli oma apteek, polikliinik ,oma kool (praegune kunstikool), kõrval I lasteaed, toidupoodr oli iga 200 m tagant.Oli oma kopli rahva annetuste poolt korjatud rahvamaja (vene ajal madruste klubi, oma saun, juuksur ja kino(minu mäletamist EDASI, korrastatud ja hooldatud Süsta park, kus oli uhke töötav purskkaev ja tennise väljak mis hiljem tehti korv ja võrkpalli väljakuks ,kõrval oli staadion ja Polütehnikum. Ketta tänaval (paralleelne Süstaga) oli jalgpalli ja kurni väljak. Sepa baaris oli petrooleumi pood.Kui keegi peaks huvituma Kopli ajaloost, siis küsige.Mäletan õhku laskmata saksa surnuaeda (laibakas).
Vagunikupeesse astub naisterahvas nelja lapsega. Lapsed hullavad, kisavad, hüppavad, karjuvad. "Kui sõidetakse rongis ühes kupees võõrastega, tuleks vähemalt pooled lastest koju jätta!" toriseb pahane reisikaaslane. "Seda ma tegingi," lausub naine, "mul on kaheksa last!"
Koplis oli Stalini surma aeg anult Süsta ja Kaluri tn. nurgal söökla. hiljen tuli kino rahu vastu kohvik. Selliseid arutul hulgal joomapunkreid ei olnud.
ja muud samasugused tahtsid vahelduseks vaadata kuidas elab teine eesti.Oleks pidanud õhtul minema, siis oleks ehtsamaid kogemusi saanud, aga tolad on alati arad olnud.
teist Eestit sealt ei leia, pigem leiab paralleeluniversumi, mis jääb Mereakadeemiast poolsaare tipu poole ja mis elab hoopis teises asjastus ning kultuuriruumis. Ja eks neid odavaimaid säästuka-maksima pelmeene võib süüa ka kodus ilma mingi kõrtsu juurdehindlusetagi, kui tõepoolest selliste järgi isu on (ei maksa naiivne olla, et selliste kohtade söögipoolis on midagi rohkemat).
KOMMENTAARID (34)