„Seltsimees lapses“ tuli õuekohvikud ja kino Sõprus ära peita, Niguliste kirikult katus maha võtta (15)

Kaader filmist „Seltsimees laps“, 1950. aastad. Väiksel Leelol on esimene koolipäev, kui talle antakse aabits. Võttel võeti kasutusse ilusam, kuid pisut varasem aabits. „Meil oli filmimisel Eesti-sugemetaga aabits – mitte veel nii punane,“ räägib režissöör Moonika Siimets. „Kui aga Leelo Tungal päriselt kooli läks, sai ta aabitsa, mille kaanel olid pioneerid. Leelo ütles, et talle kui kirjanikule on aabits hästi oluline asi ning kas oleks võimalik filmis aabits ümber vahetada.“

Appi sai võetud filmitrikk, et aabitsa kaanepilti muuta. „Eriefektiga proovisime, kas see on võimalik. Oli!“ kõneleb Siimets. „Tegelikult sobib pioneeride pildiga aabitsakaas isegi paremini, sest taustaks mängib võimas pioneerilaul. Märk ajastu muutumisest tuleb veel täpsemalt esile, kuna filmi-Leelo väga tahab pioneeriks saada. Sääraseid ajastudetaile on tõepoolest filmis võimalik eriefektidega muutaa. See, mida Heiki Luts Frost FXist oma meeskonnaga tegi, on lihtsalt vägev! See on omaette kunst!“

Kaadreid, kus ülesvõetut ühel või teisel moel eriefektidega täiendati või muudeti, on „Seltsimees lapses“ Lutsu sõnul ligi 140. „Tegu on ajastufilmiga,” selgitab ta. „Tahtsime kindlasti filmida Tallinnas, kuna see on ka raamatus oluline koht. Otsisime paiku, mis ei oleks väga renoveeritud, aga tahes-tahtmata on linnapilt võrreldes 1950. aastaga palju muutunud. Eriti kui räägime raeplatsist või kino Sõprus ümbrusest.“