JUUKSURISALONGIS: Peategelane Leelo (Helena Maria Reisner) koos tädi Anne (Liina Vahtrik) ja isa Feliksiga (Tambet Tuisk) Tallinna Raekoja platsi äärses juuksurisalongis, mida enam ei ole. Nii ehitati salongi interjöör üles stuudios, akende taha tekitati eriefektide abil raeplatsi melu.Foto: Priit Grepp
Aigi Viira 10. märts 2018 00:01
Kaader filmist „Seltsimees laps“, 1950. aastad. Väiksel Leelol on esimene koolipäev, kui talle antakse aabits. Võttel võeti kasutusse ilusam, kuid pisut varasem aabits. „Meil oli filmimisel Eesti-sugemetaga aabits – mitte veel nii punane,“ räägib režissöör Moonika Siimets. „Kui aga Leelo Tungal päriselt kooli läks, sai ta aabitsa, mille kaanel olid pioneerid. Leelo ütles, et talle kui kirjanikule on aabits hästi oluline asi ning kas oleks võimalik filmis aabits ümber vahetada.“

Kaader filmist „Seltsimees laps“, 1950. aastad. Väiksel Leelol on esimene koolipäev, kui talle antakse aabits. Võttel võeti kasutusse ilusam, kuid pisut varasem aabits. „Meil oli filmimisel Eesti-sugemetaga aabits – mitte veel nii punane,“ räägib režissöör Moonika Siimets. „Kui aga Leelo Tungal päriselt kooli läks, sai ta aabitsa, mille kaanel olid pioneerid. Leelo ütles, et talle kui kirjanikule on aabits hästi oluline asi ning kas oleks võimalik filmis aabits ümber vahetada.“

Appi sai võetud filmitrikk, et aabitsa kaanepilti muuta. „Eriefektiga proovisime, kas see on võimalik. Oli!“ kõneleb Siimets. „Tegelikult sobib pioneeride pildiga aabitsakaas isegi paremini, sest taustaks mängib võimas pioneerilaul. Märk ajastu muutumisest tuleb veel täpsemalt esile, kuna filmi-Leelo väga tahab pioneeriks saada. Sääraseid ajastudetaile on tõepoolest filmis võimalik eriefektidega muutaa. See, mida Heiki Luts Frost FXist oma meeskonnaga tegi, on lihtsalt vägev! See on omaette kunst!“

Kaadreid, kus ülesvõetut ühel või teisel moel eriefektidega täiendati või muudeti, on „Seltsimees lapses“ Lutsu sõnul ligi 140. „Tegu on ajastufilmiga,” selgitab ta. „Tahtsime kindlasti filmida Tallinnas, kuna see on ka raamatus oluline koht. Otsisime paiku, mis ei oleks väga renoveeritud, aga tahes-tahtmata on linnapilt võrreldes 1950. aastaga palju muutunud. Eriti kui räägime raeplatsist või kino Sõprus ümbrusest.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (15)

NKVD pani uksed kinni/reorganiseeriti juba 1946! 7. jaanuar 2019 15:12
50-ndatel ei eksisteerinud enam mingisugust NKVD-d! Veelvähem mingitlaadi "musta meest" NKVD - uurijat... Oli MVD (miilits), MGB (julgeolek). Võtke mõni pädev ajaloo/ajastu konsultant palgale.
Eino Taruk 11. märts 2018 14:27
Piltide järgi otsustades on hooned ikka kohe näha , et CGI
Eino Taruk 11. märts 2018 14:32
vanasti püstitati värvitud vineerist esisein. Kuna pilt oli kahemõõtmeline siis ei saanud keegi aru, et tegemist oli vineeritüki ja mitte kindluse või lossiga taustal. Aga see on kallim kui 3d ;)
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS