Fideelia-Signe Roots: „Meeste diskrimineerimisest hakkame rääkima siis, kui naised haaravad valdavalt paremad töökohad ja kõrgemad palgad.“ (92)

„Tänapäeval võiks ühiskond võtta omaks seisukoha, et pole naiste- ja meestetööd, vaid vältimatud rutiinsed toimetused, mis normaalses peres jagatakse enam-vähem võrdselt,“ märgib kunstnik ja feminist Fideelia-Signe Roots, kelle sõnul võikski naistepäeval pühitseda pigem soolise võrdõiguslikkuse teekonnal saavutatud võite, mitte naiseks- või emaks olemist. „Aga kommi võib ikka kinkida, sest naised on selle ära teeninud.“

Stalini ajal hakati Nõukogude Liidus pereväärtusi propageerima ja juba 60ndatel muutus naistepäev emaduse ja traditsioonilise naiselikkuse ülistamise pühaks, kui mehed kinkisid naistele lilli ning kompvekke ja heal juhul tegid naiste eest ära kodused tööd. Roots leiab aga, et päev võiks tagasi saada oma esialgse, ajaloolise tähenduse ning olla naistevahelise solidaarsuse ja naiste iseseisvuse tähistamise päev.

Põhjust tähistada täitsa on. „Soorollid on nüüdseks võrdsustunud,“ märgib Roots. „Näiteks kui varem räägiti emapalgast, justkui lapsed oleksid ainult naise teema, siis praegu räägitakse vanemapalgast ja aina rohkem mehi jääb isapuhkusele. Näeme mehi, kes hoolitsevad nii laste kui ka kodutute loomade eest. Mehed võtavad naiste kõrval sõna Eesti metsade kaitseks. Matšo – materiaalselt eduka, kuid puuduliku empaatiavõimega mehe – tüpaaž on muutunud marginaalseks.“