Tiina Kangro Foto: HEIKO KRUUSI
Tele
6. märts 2018, 23:43

Tiina Kangro "Foorumis": meil lebavad maas igasugused uhked võimalused, aga nendest ei võeta kinni (14)

Riigikogu liige ning aastaid puuetega inimeste ja nende perekondade probleeme kajastanud ajakirjanik Tiina Kangro rõhutas "Foorumis", et puuetega inimeste ja eakate hooldamiseks mõeldud raha ei tohiks lihtsalt kohalikele omavalitsustele laiali loopida, vaid seda tuleks jagada süsteemselt. Lisaks nentis ta, et Eestis ei osata kinni haarata innovaatilistest võimalustest.

"Selle kohta, kas KOVidele on antud ebarealistlikud ülesanded ja kus on raha, on minul arusaamine, et seda protsessi ei ole meil juhitud. Nii, nagu Eestis paljude asjade puhul, arvatakse, et lükkame käima, küll ta ise läheb. Ma vahel mõtlen, et võibolla on kõiges süüdi Mart Laar, kes taasiseseisvumise järel oli see inimene, kes sööstis tulle ilma eelteadmisteta," ütles Kangro.

Mart Laar on nimelt öelnud, et ta luges läbi ühe raamatu ja sellist Eestit ta asuski tegema. Kangro märkis, et tol hetkel oli see täiesti õige variant, aga praegu ei saa sealt eeskuju võtt ja öelda, et teeme samamoodi.

Kangro sõnul tegelesid nad eelmisel aasta sotsiaalkomisjonis suures osas eelnõude menetelemisega, millega anti jälle mingid rahad kohalikele omavalitsustele üle. Sealjuures ütleb põhiseadus, et KOV on oma otsustes vaba: ise teab, mida oma rahaga teeb.

"Mul on hea näide tuua. Eelmiseks aastaks andis riik kõikidele Eesti KOVidele puudega laste peredele lapsehoiu teenuste osutamiseks 2,65 miljonit eurot. Nüüd tulid tulemused: kaks miljonit sellest jäi kasutamata. KOVid ei kasutanud seda. Mina isiklikult tean, kuidas pered Tallinnast ja mujalt Eestist käisid ja palusid seda teenust. Neile öeldi, et ei, raha ei ole! Niimoodi ei saa lihtsalt asju ajada," hurjutas Kangro.

Kangro rõhutas, et kui raha läheb KOVidele ja nende ülesanded on suhteliselt ebamääraselt kirjas, peaks seda kinldamalt juhtima.

"Seda ei saa nii teha, et viskame raha. Me menetlesime seadust, kus kuus läheb riigilt 1000 või isegi 1200 eurot kohalikele omavalitsustele iga lastekodulapse eest, keda selles KOVis kas perekond või keegi hooldab. Aga just eile kuulsin ühe inimese käest, kes kasvatab peres ilma oma vanemate toeta last, et neile antakse sada eurot ja öeldakse, et proovige hakkama saada. Kuhu see raha läheb?" küsis ta.

Kangro rääkis ka, et keegi ei igatse vanadekoduse ja inimesed on sinna nõus minema alles siis, kui muud varianti ei ole. Tema arvates oleks heaks lahenduseks eakate majad, mis on edukalt kasutusele võetud muljal maailmas.

"Puuetega inimestele ja eakatele tuleks hakata ehitama neid maju, et nad saaksid oma elamispinna ära vahetada. Seal on neid palju soodsam aidata, seal on näiteks üks hooldusõde, sotsiaatöötaja või isiklik abistaja," ütles Kangro ja märkis, et sellest võimalusest on palju räägitud, kuid midagi pole tehtud.

"Meil on suurepärane võimalus praegu õhus. Meil on sotsiaaldemokraatide üürimajade 80 miljonit. Ma olen Urve Palole rääkinud ja isegi imbunud tema koosolekule, kus KOVidele seletati seda, et selle raha eest tegelikult saaks ehitada üle Eesti sotsiaalteenindusega ligipääsetavaid toredaid maju, kuhu inimesed saaksid hakata kolima. Muidugi öeldakse, et aga Maali ei koli ju oma kodust ära. Aga varsti on meil uued Maalid ja Juulid, kes kolivad küll ära," seletas Kangro.

"Miks me seda ei tee? Minu probleem ja mure ongi see, et meil lihtsalt lebavad maas võimalused juba viimased kümme aastat, igasugused uhked ja innovaatilised võimalused. Nendest ei võeta kinni, sest meie pürime ikka sinnapoole, mis on Skandinaavia eilne päev, kust isegi skandinaavlased ja Põhjamaad on hakanud liikuma tagasi," ütles Kangro.

"Nad on arvutanud ja saanud aru, et nad ei vea tulevikus välja sellega, et paneme kõik vanainimesed kingakarpi vati sisse ja igaühele kaks-kolm hooldajat kõrvale. Meie ei saa luua sellist Eestit, kus pooled inimesed on hooldatavad kingakarbis vati sees ja teine pool hooldab neid. Me peame olema leidlikumad. Me pole seda piisavalt olnud," arvas Kangro.