"Eesti laulu" peaprodutsent Mart Normet ja vaheklippide režisöör René Vilbre.Foto: Erlend Štaub
Üritused
5. märts 2018, 17:49

René Vilbre: me ei leidnud „Eesti laulu“ vaheklippidest kangemat sõna kui „raisk“ (8)

Laupäevast „Eesti laulu“ vürtsitanud vaheklipid keskendusid taas läbi musta huumori valusatele teemadele. „Tujurikkuja“-stiilis naljad on tekitanud elava arutelu, kas sketšid olid piisavalt sündsad, et neid aasta tähtsaimal meelelahututsüritusel näidata?

Üks nähtud vaheklipp keskendus Eestlastele igati südamelähedasele teemale - liiklusraevule. Nimelt tuli esitusele sellekohane räpilaul, mille lüürikale kuulusid mitmed vängemad sõnad. Tõsi, värvikaimad neist peitusid küll tsenseeriva piiksu taha, ent olid siiski ühemõtteliselt äratuntavad.

„Eesti laulu“ vaheklippide režissöör René Vilbre sõnab, et seekordsed klipid rääkisid solvujate ajastust, kus igaüks on võtnud oma südameasjaks igal suvalisel teemal solvunult sõna võtta. „Tundub, et klipid on oma eesmärgini jõudnud. Küsimus krõbeda keelekasutuse kohta on teretulnud. Tegijatena ei leidnud me ühestki klipist kangemat sõna kui „raisk“, mis liigitub pigem vanade eestlaste vägisõnaks kui vandumiseks,“ sõnab Vilbre, lisades, et kõnealune vandesõna on raamatusse raiutud juba rahvuseeposes „Kalevipoeg".

Vilbre lausub, et liiklusraevust kõnelevast klipist on muidugi võimalik värvikamad vandesõnaga piiksude alt üles leida. „Kes otsib, see leiab. Piiksud pandi peale just seetõttu, et lapsed ei peaks oma pead vaevama. Tegelikult liiklusraevukad kodanikud oma vihakõnes piikse ei kasuta!“ ütleb ta. „Kes tõsisemaid sõnu tahab otsida, soovitan vaadata „Eesti laulu“ Vanamehe-klippe, seal leiab kindlasti,“ lisab Vilbre.