GALERII | Vaata, milline on olnud pulmamood läbi sajandite!

Näituse sotsiaalmeedia kodulehel kirjeldatakse pulmakleite järgmiselt:

"Juba iidsetel aegadel peeti pulmi, nagu sündimistki üheks tähtsaimaks ning kauneimaks sündmuseks inimese elus. Pulmarituaalid on ajajooksul muutunud, kuid ajalooliselt olid need seotud eelkõige religioossete veendumustega.

Vanadest traditsioonidest on ühtteist siiski ka kaasaega kandunud. 
Üheks selliseks näiteks on pruudi loor – vuaal, mis katab pruudi juukseid, sümboliseerides tema neitsilikkust. Lilled, mis noorpaarile kingiks tuuakse ning mis kaunistavad pruudi rõivaid on pärit eelkristlikust traditsioonist.

Kristlike pulmade riitus ulatub tagasi Vana-Rooma aegadesse ning on seotud Püha Valentini nimega, kes salaja kristlasi laulatas. Bütsantsist alguse saanud õigeusk on jätnud suure jälje kaunite pulmarõivaste väljakujunemisele.

Tänapäevane valge pruutkleit ei olnud varasemalt sugugi kohustuslik. Keskaja Euroopas peeti pruudi värviks rohelist, rokokoo ajal eelistati pruutkleite roosades, hõbedastes ja kreemikates toonides. Pulmakleidiks võis kasutada mistahes korralikku riideeset.

Valge pulmakleidi esiemaks sai Prantsuse printsess Murat, napoleoni ajastu eel. XIX sajandi alguse antiigivaimustus dikteeris naiste kleitide põhilise värvitooni - valge, aimates nii järele kauneid valgeid marmorskulptuure. Prantsusmaal, selle ajajärgu moepealinnas, hakati abielluma valges, mis ühtlasi sümboliseeris pruudi puhtust ja süütust.

Pulmakleite luues püüeldi alati teatud traditsioonilisuse, isegi mingil määral arhaismi poole. Seetõttu pulmariiete mood muutus aeglasemalt kui linnamood, sest perekonnaväärtuste ning traditsioonide säilimine oli oluline.

Romantismi ajastu kinkis kirjanik Walter Schotti sulest pruudile veel ühe aksessuaari, ilma milleta ei läinud altari ette ükski viktoriaanliku ajastu pruut. Selleks oli fleur d´orange – apelsiniõitest pärg ning lillekimp kleidi juures. Kuna apelsinid õitsevad vaid kord aastas - kevadel, asendati muul ajal elavad lilled vahalilledega, mis pärast pulmi, sametpadjal, klaaskupli all kaminasimsile pulmi meenutama asetati.

XIX sajandi jooksul järgis pulmakleitide stiil moevoole.

Korseti kadumine XX sajandi algusaastatel sundis moeloojaid muutma kleitide proportsioone ning kleite lühendama, muutes need uskumatult lühikeseks charlestoni ajastul, kuid pikendades neid taas 1930-aastate depressiooni ajal.

Maailmasõjad mõjutasid oluliselt pulmamoodi. Sõja ajal abielluti kiirustades, ei olnud kas aega või vahendeid uhkete pulmakleitide soetamiseks. Naised hakkasid abielluma kostüümides ning mehed vahetasid frakid tavaliste ülikondade vastu.

Ennesõjaaegsel perioodil sunniti NL-us nõukogude pruute traditsioonilisest valgest kleidist loobuma. Ning isegi abielusõrmused olid teatud perioodil bolśhevike poolt ära keelatud. Moe taaselustumine valgete krimpleenist minikleitide ja lühikeste tüllist looridega toimus 1960-tel aastatel.

Euroopas eksperimenteerisid moeloojad meelsasti pruutkleitide stiiliga. Yves Saint Laurent disainis pruutidele valge kootud kookoni, Paco Rabanne – valged bikiinid. Disainiti ka musta värvi, halle, roosasi ning isegi punast värvi pulmakleite. Väga originaalse lahenduse pakkus 1930 aastate Pariisis välja moemaja „Ardans“ omanik, paruness Akkurti, luues mudelid „Minu teine abielu“- lillat värvi kleit ning „Minu kolmas abielu“ - leegitseva karmiinitooni kleit, sest kahjuks ei garanteeri esimene abielu alati perekondlikku õnne.

Aleksandr Vassiljev, kes on eri keeltes välja andnud üle 40 moeajaloole pühendatud raamatu, on ühe maailma suurima erakollektsiooni omanik, interjööridisainer, teatrikunstnik, telesaatejuht, õppejõud ja paljude moodsate projektide hing."

Näitus „Pulmamood läbi aegade“ on avatud 20. juunini 2018.

Näitus on korraldatud koostöös Aleksandr Vassiljevi fondiga.