Viljandi haiglaFoto: ALDO LUUD
Terviseuudised
5. märts 2018, 10:16

Noored perearstid: riik ehitab uue maakondliku haigla perearstiabi kvaliteedi arvelt (12)

Jaanuari alguses saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste II vooru eelnõu. "Sellega andis Sotsiaalministeerium samaaegselt nii avalikkusele kui ka perearstidele esimest korda teada, et esmatasandi tervisekeskuste arendamiseks mõeldud üle 16 miljoni euroga rahastatakse hoopis uue Viljandi haigla rajamist Viljandi linna keskele," kirjutavad Triin Perkson ja Andres Lasn Eesti Noorte Perearstide Esindusest.

Nende pöördumises seisab: "See pani meid, noori perearste kasvava murega jälgima, kuidas esmatasandi tervisekeskuste nime all ehitatakse hooneid, mille sisus ei ole kõik olulised tervishoiu osapooled kokku leppinud. Lisaks jääb meie jaoks arusaamatuks, kuidas aitab uue Viljandi haigla ehitamine Viljandi maakonnas konkreetselt perearstiabi kvaliteeti tõsta ja patsientidele lähemale tuua. Samuti ei mõista me asjaolu, miks rahastab riik uue Viljandi haigla ehitamist esmatasandi tervisekeskuste ehitamiseks mõeldud vahenditest, kui Viljandi haigla on varasemalt väljendanud valmisolekut võtta kohustus kogu kompleksi rajamiseks oma ressurssidega. Toimunu põhjal on meile jäänud mulje, et riik on leidnud viisi, kuidas ehitada uus maakondlik haigla ilma riigieelarvelisi vahendeid kasutamata, kahjuks küll perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja kvaliteedi sisulise arendamise arvelt. 

Uus Viljandi haigla tähendab kindlasti paremaid tingimusi nii kohalikele arstidele kui ka patsientidele, kes vajavad haiglaravi. Samas pole Sotsiaalministeerium praegu nii perearstidele kui ka avalikkusele selgitanud, kuidas uue Viljandi haigla rajamine ja piloteerimine esmatasandi ressursist 1) esmatasandi arstiabi kättesaadavamaks muudab ja ka rohkem noori perearste maapiirkondadesse toob, 2) kuidas suureneb perearstide osutatavate teenuste hulk ja kvaliteet või 3) kuidas peaks patsientide füüsiline teekond oma perearstideni lühemaks muutuma. Kui aga Sotsiaalministeeriumi plaan ongi antud olukorras vana haiglahoone uue vastu vahetamine, mitte patsientide jaoks esmatasandi arstiabi kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks muutmine, siis soovime lihtsalt ausust ning asjade nimetamist õigete nimedega.

Nii nagu parimate ravitulemuste saavutamiseks on vaja koostööd ning usalduslikku suhet arsti ja patsiendi vahel, on koostöö erinevate osapoolte vahel oluline ka tervishoiusüsteemi puudutavates otsustes. Tunneme aga, et antud olukorras on riigipoolne kommunikatsioon ja osapoolte kaasamine jätnud soovida ning et perearstide usaldust on antud lubaduste käigupealt muutmistega õõnestatud. Ootame riigi vastuseid eeltõstatud küsimustele ja loodame, et Sotsiaalministeerium näeb üle kõige vajadust olla nii Eesti perearstide kui ka patsientide jaoks läbipaistavate kavatsustega usaldusväärne partner.

Noorte perearstidena soovime töötada sellises Eestis, kus esmatasandi arendamiseks mõeldud vahenditest arendatakse siiski selline esmatasandi tervisekeskuste süsteem, kus perearstiabi osutavad perearstid ja ükski patsient ei pea elukohast sõltumata esmatasandi kättesaadavuse, järjepidevuse ja kvaliteedi üle igapäevaselt muretsema. Tekkida ei tohi olukord, kus meie riigi tervishoiukorraldus hakkab kaugenema põhimõtetest, mille pärast arstiüliõpilased perearstiks õppida soovivad – järjepidev suhe oma patsientidega."