Foto: Marilyn Jurman
Inimesed
4. märts 2018, 13:00

MARILYN JURMANI BLOGI | Tenerifel on alati vahva! (1)

Istume lennukis tagasisõidul Tenerifelt Valenciasse. Rumi on vahepeal nii pikaks kasvanud, et seekord maksime lisatasu, et saaksime Jannoga kõrvuti kohad valida ja Rumi saaks üle me kahe lebotada. Tenerifele minnes istusime eraldi ja tookord proovis Rumi järjepidevalt varbaid võõra tädi kõrva toppida. See tegi nüüd otsustamise lihtsaks ja kulutasime selle 10 eurot koha valimise eest.

Tenerifel oli vahva. Tenerifel on alati vahva. Vähemalt meie kahe korra kogemuse põhjal. Esimene kord rasedana ja nüüd koos Rumiga. Võimalik muidugi, et ma ei ole kuigi objektiivne, kuna mõlemal korral olen olnud joogakoolitusel ja hing on armastust täis.

Alustuseks kiidan seda kohta, kus me elasime – Hacienda Cristoforo! Kui välja arvata tusane peremees, kelle kohta Janno ütles, et talle tundub, et lihtsalt keegi teine peale tema ei tee tööd seal, siis on tegemist muinasjutust pärit kohaga, kuhu koos raamatu või veel lahedam – kogu perega – põgeneda. Samades ruumides toimetab ka waldorfkool/lasteaed, seega pisikeste kivimajade ja käänuliste radade vahel elavad kilpkonnad, lambad, pardid, kassid jne.

Foto: Marilyn Jurman

Rumi mitte lihtsalt ei kasvanud pikemaks, vaid sirgus suuremaks igas mõttes. Lisaks toimuvad seal regulaarsed joogatunnid ja vähemalt meie koolituse raames pakuti imehead veganitoitu. Seda kõike väikse agaga: ühe majakese üürihind on üsna krõbe. Seega kindlasti tasub minna kas mitmekesi või uurida, palju maksab ühene tuba jagatud köögiga.

Niipalju siis sellest kohast, ja nüüd tahaksin veidi rääkida ka koolitusest It's Yoga Internacional. Oeh, It's Yoga :) Ausõna, kui sa tunned, et tahaksid veidi sügavamale joogasse sukelduda, siis It's Yoga koole soovitan soojalt. Ainukene miinus aga on siin see, et ma tahan kogu aeg tagasi minna ja veel olla koos nende imeliste inimestega.

Lahe on see, et It's Yoga koole on üle maailma, seega võimalusi kuhu minna, on päris palju. Kui tahaksid soovitusi, siis võid mulle julgelt kirjutada. Üks põhjus, miks ma kogu aeg tagasi lähen, on see, et nii öelda päriselu elades ununeb mul vahel ära, kui palju ma inimesi armastan. Sellel koolitusel tuleb see mul ikka ja jälle meelde. Ja mitte lihtsalt meelde, vaid vikerkaarevärvilise hipilillepärjaga luuüdini meelde.

Foto: Marilyn Jurman

Esimest korda tekkis meil ka tänu mu joogatundidele Rumi magamis- ja söömisaegadega mingi graafik. Sel ajal kui mina olin joogas, siis Janno mängis või jalutas Rumiga ja tavaliselt kohtusime söögiaegadel. Ärkasime kell 8 ja mina läksin joogasse. Kell 10 hommikusöök, kell 11–13 esimene uni. Kell 13.30–14.30 lõunasöök ja kell 16.30–18.00 teine uni. Kell 18.30 õhtusöök ja kella 20 või 21 paiku magama. Sinna vahele loendamatu arv kordi leche't (piima). Viimasel ajal tahab Rumi piima küll rohkem öösiti ja päeval sööb näputoitu koos Jannoga. Huvitav, kas Valencias jääb sama graafik kehtima.

Nüüd tagasi kooli ja loen sekundeid, kuni kohtume taas.