Soomes Jyväskylä ülikoolis ja AMI keskuses ning Taanis Aarhusi ülikoolis tehtud uurimus kinnitas, et see, kuidas inimese aju muusikale reageerib, annab aimu tema muusikalisest haridusest. Oma leidudest kirjutasid teadlased jaanuaris ajakirjas Scientific Report. Nad uurisid funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) abil 18 professionaalse muusiku ja 18 mittemuusiku ajutegevust eri muusikažanrite kuulamise ajal. Ilmnes, et teatud ajuosad annavad tugevamalt aktiveerudes aimu meie muusikaandest – nimelt parema ajupoolkera otsmiku- ja oimusagar.
Ajukuvamise uuringu käigus kogus professor Elvira Brattico tiim Aarhusi ülikoolis katsejänestelt andmeid. 36 katsealusele anti kuulata kuues žanris muusikat. Viimase tunnusjoonte esiletoomiseks kasutati arvutialgoritme. Selgus, et muusikute ja mittemuusikute ajule mõjus muusika hoopis isemoodi.
Musikaalsust reedab parem ajupoolkera
„Meie lähenemises oli uudne see, et tegime ajutegevuse staatiliste kujutiste usaldamise asemel mudelid, kuidas aju muusikat aja jooksul töötleb,“ seletas Pasi Saari veebiküljele reliawire.com. „Ajalise dünaamika arvestamine parandas tulemusi märgatavalt.“ Viimaks lõid teadlased masinõppe algoritmi, mis ennustab reageerivate ajuosade kombinatsioonide põhjal, milline neist kuulub muusikule. Saari meeskond võib uhkust tunda: algoritm suutis muusikakuulaja musikaalsust ennustada 77protsendise täpsusega.
Aju osad, mis ennustavad kõige paremini musikaalsust, paiknevad teadlaste sõnul peamiselt paremas ajupoolkeras. Nende seas on piirkondi, mida on varem seostatud tähelepanu ja muusikaliste stampide töötlemisega ning näiteks helikõrguse ja tonaalsuse ehk heakõlalisuse töötlemisega.
Kõige tõhusamalt aitavad muusikuid eristada teatud suurajukoore kurrud ehk ajukäärud: eesmine vöökäär ehk vöötmekäär, parema alumise otsmikukääru pealisosa ja parem ülemine oimukäär. „Neid piirkondi võib nimetada muusika töötlemise tüvistruktuurideks,“ seletab uurimuse kaasautor Iballa Burunat Medical Expressi teatel. „Intensiivne ja elupõline muusikaline haridus mõjutab neid kõige rohkem.“ Iseäranis erksalt paistsid need ajuosad tajuvat tonaalsust ja rütmi.
Muusika õppimine mõjutab aju arengut
Värske uurimus kinnitab varasemaid teadustöid, mille andmeil võib muusikaharidus muuta ajustruktuuri ja seda, kuidas aju muusikat töötleb. Näiteks avaldas Mehhiko teadlaste tiim 2016. aastal uurimuse, mille käigus nad jälgisid 23 terve lapse aju ning avastasid, et üheksakuulise pillimängu järel oli neil kõigil ajutöö tõhusamaks muutunud.
Katsejänesteks valiti viie- ja kuueaastased lapsed, kellest ükski polnud varem pillimängu õppinud. Enne katse algust tehti neile aju-uuring, mis näitas selle valgeollust. Pärast seda, kui lapsed olid üheksa kuud musitseerimist õppinud, olid valgeolluse kiud muutunud pikemaks ning ühendused teiste ajuosadega paranenud.
„Varajane kokkupuude muusikaga võib soodustada aju arengut,“ seletas uurimuse juht dr Pilar Dies-Suarez Daily Maili teatel. Tema sõnul optimeerib see närvivõrkude loomist ja ergutab juba olemasolevaid ajuradasid.
Kuigi katses kasutati terveid lapsi, usuvad teadlased, et nende leidude abil võivad kasu saada needki, kes kannatavad autismi või tähelepanu- ja keskendumishäire all.
Kommentaarid