Sibyl Vane „Eesti laulu” finaalesitusest: meil läheb kuidagi lihtsamalt ja valutumalt (1)

Helena lausub, et nende laul räägib sõnadest, mida inimesed õigel ajal ei ütle, aga millest hiljem mõeldakse. 

Lavasõu on bändil sündinud ühisloominguna. „Erinevalt teistest artistidest on meil hea „Eesti laulule” tulla, sest me oleme täpselt sellised, nagu lavalt paistab. Me ei pea kuskile aja peale liikuma, vaid olemegi nii, nagu oleme,” räägib Heiko.

Pärast poolfinaali on bänd teinud nii proove kui käinud esinemas. Põhiline aeg on siiski kulunud „Eesti lauluks” valmistumisele. Õnneks ei ole kiire tempo ning pakane Helena häälele hakanud. „Oleme juba paar aastat treeninud ning andnud ka nädal aega järjest iga päev kontserte. Mõni kord isegi kaks korda päevas,” räägib Helena, et võhma neil on.

Bändi üheks tunnuseks on „Eesti laulul” saanud mütsid. Heiko räägib, et see sai alguse temast ning seejärel nakatusid ka teised. „Punase mütsi leidsime grimeerija kapist,” ütleb mees.

Helena ja Heiko ei oska öelda, keda oma suurimaks konkurendiks peavad. „Kui auditooriumid on killustunud, siis on keeruline öelda, mis selle piiri ületab. Kindlasti on meie fännide hulgas neid, kellele meeldib ka Evestuse laul, võib-olla kellelegi meeldib hoopis Stig Rästa, sest ta on juba 12 aastat seda teinud,” naerab Heiko. „Tegelikult on kõik laulud tugevad. See on selline klassikaline jutt, aga eks sinna lõppu jõuavadki kõige tugevamad,” tõdeb mees. Helena lisab, et mida rohkem nad finaalesitusi kuulavad, seda rohkem need meeldima hakkavad.

Isiklikult meeldib mõlemale Nika, Helena hoiab pöialt ka veel Stigile. „Siin on hakanud igal artistil ja lool oma nägu välja kujunema. Kui alguses demod tulid, siis ei saanud aru, mis seal taga on. Aga kui vaadata Nika lavalist esitust, siis saab aru, kui äge see on. Võib-olla isegi vingem, kui Kerlil eelmine aasta,” sõnab Heiko.