Olukord on raske muidugi ja kommentaariumist abi ei saa.Keegi ohmakas kommentaariumis soovitab lähedastele eutanaasiat. Mina soovitan pöörduda Kaia Iva või Jüri Ratase poole-kollektiivse avaldusega.Omaste hooldajaid on ju rohkem.Peaminister ehk ei teagi mis mured lihtsal inimesel on.
Paljude kommenteerijate meelest on kõik väga lihtne: lapsed, hooldage oma abi vajavaid vanemaid kodus. Aga kuidas hooldada dementset, sageli haigusest tulenevalt, pahatahtlikku vanemat? Väljast koduhooldajad niisuguse vanuri juures ei püsi. Tean tuttavat, kelle dementse ema juurest jooksis ära 4 palgalist koduhooldajat. Mida teha? Sageli söövad lapsed ise antidepressante, nii et suu matsu, aga jalg enam ei tatsu ja psüühiliselt haiget töötajat on ka tööandjal mõttetu pidada. Eks me kõik tahaksime, et me vanemad oleksid terved ja tublid ja ise tahaks ka elada - ka terve ja tublina
Riik hooldab taelikult uksikuid-kellel pole lapsi, siis koik joodikud ja muidu luusereid-kellel pole midagit votta.... Pole ju vordsust meie riigis ega ka ausust! Kodanik, kes on ruhkinud tood teha-koik maksud maksnud ja too korvalt veel lapsed kasvatanud- lapsed peavad nuud veel nende vanemad ise hooldama! Luuserid ja kes on kogu eluhuvesid nautinud ja pole uhtegit last ulesse kasvatanud- olge lahked- nende eest riik maksab ka koik hooldustasud kinni vanadekodusjne. Pole ju oiglusriiki meil olemas!
Peaks,saaks võiks,oleks jne Sellest on vähe abi mis võiks kõik teistmoodi olla.Kommentaariumis kurtmine ei aita.Kui tahate et midagi muutub siis ärge valige enam neid erakondi kes ei suuda lubadusi täita.
on see, et uutel erakondadel ei ole ka midagi paremat pakkuda, sest riik on põhjas ning seda tuleb hakata mudast välja tooma.Peame jälle nullist alutsama ning see ei ole kerge.
Iga inimene peaks oma pensioni eest3. märts 2018, 10:16
Saama hooldatavas vanadekodus koha ja asi mutt. Kes seal kobises,et nõuka ajal polnud hooldekodusid, see on vist Kuu pealt kukkunud. Olid ja pensionist said ka endale jätta. Nüüd ei saa pooltki rahast tasutud
lihtsalt huvi pärast küsin kui vana oled ? Need asutused mida sinu kiidetud nõukogude ajal hooldekoduks kutsuti olid umbes samal tasemel mis koonduslaagrid.ma ei räägi muidugi Merivälja parteibosside hooldekodust !See oli teine asi.
Merivälja parteibosside hooldekodu?3. märts 2018, 13:58
Kui mõtled seda kahekorruselt majaköksi, siis seal oli ainult mõni palat. Tollal surijaid hoiti ka haiglas muuseas. Siis maksti mingile Rootsi komisjonile hirmsas rahad ja need ütlesid, et haiglaid pole niipalju vaja, aga unustasid tobukestele öelda, et kui te need maakondades kinni panete, ehitage hooldehaiglad asemele.
Kui ise enam ei jaksa siis võib ju koduhooldaja võtta.Ega vanadekodu ei ole ju ka tasuta.Isiklikult olen töötanud nii vanadekodus kui koduhoolduses ja hooldanud ema.Tõstsin,pesin,viisin haige ratasooliga õue,tegin süüa,iga päev tegin haigetele trenni.Ema ,väga vanas eas sai täiesti terveks ja teine haige kelle juures ma koduhooldajana tööl olin saab ka enam -vähem hakkama.Igal-juhul voodis pöörata ja tõsta enam pole vaja. Vanadekodus kus on palju haigeid hooldada ,individuaalne tegelemine ei tule kõneallagi.Muud ei oska soovitada kui võta koduabiline kui ise ei jaksa.
Aga millise palga eest sa oleksid nõus töötama koduhooldajana? * Arvan, et sa ikka miinimupalka vähemalt sooviksid, aga kui ka palgamaksjal on miinimumpalk?
pead hooldama päevast päeva oma lähedast,kes on lamaja haige.Haiget on vaja tõsta ratastooli,jõudu pole.Ise olen seda teinud 5 aastat.Haiglas tekkisid lamatised.Sidumas käib koduõde.Tänud selle eest.Sellise koorma all jaks kaob.Lõpuks on nii,et lahkub siit ilmast see,kes peab hooldama.Lihtsalt ei jõua enam...
siin kommentaariumis närime üksteise kõrisi läbi hooldamise teemal kuidas vanuritega hakkama saada aga keegi ei võta teemaks seda et see sama valitsus ja erakonnad on meid sellisese olukorda viinud oma rahapillava poliitikaga viinud. See midamoodi riigiraha arutult raisatakse,kui sellist asja ei oleks ei oleks vajalik selline artikkel
Voeh 00:25 -le/ Sinu loogikast loen välja seda,et lapsed võiksid kasvada hoopis lastekodus,sest vanematel on oma elule ja õnnele samuti õigus.Raisata oma noorus ära laste kasvatamisele.Mõtetu ja tänamatu töö on kasvatada lapsi.
Lastest on kasvanud haledad , ära hellitatud äpud ja nännipunnid kes ei saa elus millegagi hakkama.Ei tea mis väärtustest siin jutt on,kui inimene pole enam väärtus?Mis mõtet on tühja toimetamisel? Milleks elada üle oma võimete ja võtta pangalaen?Paras egoistidele kes ennast võlgadesse mässivad!
Hooldeasutuses on lamajal endal parem3. märts 2018, 14:35
Seal on koolitatud personal, vastavad voodid, kus hügieeniprotseduure teha. Kodus pole ju näiteks võimalust halvatut vannitada, aga seal on vastav pehmestatud raam, millel saab korralikult dushiga pesta. Inimesele puhtad riided selga ja puhas voodipesu. Kui tervisega midagi juhtub, on arstki kiiresti kohal. Kui sa ise pole halvatuga või muidu voodihaigege tegelenud, siis ei maksa sõna võtta.
Riik panustab tasuta maakonna bussiliinidele ... Kas see raha mitte panna hooldekodude sisse kus pensionär võiks OMA PENSIONIST elada? Ja puudu jääva osa saaks riik juurde panna... kui valida kuhu raha panna siis hooldekodu oleks parem plaan...
Mõnikord on üle üheksakümne aastaste lapsed ka juba seitsmekümnesed või üle. Neilgi omad haigused ja probleemid, mis hooldustöötaja töö võimatuks teevad. Kas riigil ja ühiskonnal on siis hingeliselt kergem, kui lapsed selle koduse hoolduskoormuse tõttu koos vanematega ära surevad? Kas kõigi õelate kommenteerijate hing oleks siis rahul? Arvan, et riigil on vananevas ühiskonnas see valdkond küll läbi mõtlemata.
Kas ma olen ainus,kes Marisestaru saab?Tundub,et siin õiendavad need,kellel on vanadus uksele koputamas ja vesi ahjus. Miks te pole nii elanud,et teil oleks midagi hinge taga,mida realiseerida,kui see aeg tuleb? Millised emad te olete,kui olete egoistlikult ainult oma heaolule mõeldes ära rikkuma oma laste ja lastelaste elu? Kas ainult teil on see väärtuslik elu.Lastel pole? Kahe lapse emaga,ei soovi ma sellist tulevikku oma lastele ja pùùan nii elada,et nad ei peaks mind kunagi sellepärast vihkama,et nril minu pärast oma elu elamatta jääb.
65-selt pensile - palju sa sealt midagi kõrvale paned3. märts 2018, 14:40
Kui nüüd vanur on, siis oma nõuka-aegse 300-eurose pensioni eest ta hooldekodusse ei saagi. Pole ka vahet, oli minister või tehase löötööline (viimase palk kõrgem), sest N-Liidu aegset palka ei võetud arvesse.
Nõukogude ajal said inimesed eluga paremini hakkama.Ma mõtlen lähedaste hooldamisega.Mina küll ei mäleta ,et kodus oleks sellel teemal paanikat olnud.Elasime kitsastes oludes. Emal oli palk väike.Kaevust tõime vee ja õues oli kuivkäimla. Käsitsi pesti pesu.Ema õmbles kõik riided ise.Vanaema kudus kindad ,sokid. Keegi peres polnud liigne.Kui vanemad jäid viletsaks,siis nooremad aitasid.Nüüd on täiesti teised väärtused.
Muidugi ei olnud. Sest võimalus kodust välja visatud saada oli sisuliselt olematu - ka miinimumpalgaline suutis korteri kommunaale maksta. Lisaks polnud ohtu ilma jääda tööst - oldi oluliselt inimlikumad ega üritatud sinust viimset kui elumahlapiiska välja pigistada, raskete olukordade puhul leiti alati võimalus graafikuid ümber teha või lausa poole kohaga tööl käia. Kes praegu poolt kohta pakub? Lisaks nõuab pank oma laenumakset iga kuu ja enamasti on see ju äärmise piiri peal - kui ka ise pikemalt haigeks jääd, on juba jama majas.
Tean kahte alaealist last kes hoolitsesid oma voodihaige ema eest aastaid.Isa hülgas pere.Haige ema on tänaseks siit ilmast lahkunud ja lastest on kasvnud tublid täiskasvanud.Nende tublide laste lugu on eeskujuks Maris -te sugustele.
Maris 19:47-le/ hea tahtmise juures saab kõik.Vaevalt,et vanaema voodi kõrval peab öö-päevane valve olema.Kujuta endale ette kui sa ükskord ise abi vajad.Mis tunne sul on olla ülearune?
kui ikka palju raha bensiini peale kulub, tarbed hügeeniks pole kallid, kallis on nn.lux kosmeetika, ka sõidud soojale maale ja sõpradega restoraniõhtud mõneks ajaks veidi tagasi tõmmata, ehk siis saab ka oma kalli ema ja isa hooldatud. Pealegi pärid ju ta maise vara kunagi. Kas südametunnistus ei piina, kui kord kõik need asjad kätte saad, aga tead, et solgutasid vanakest mööda hooldusasutusi?!
Proovi ette kujutada, et sul on pangalaenuga ostetud kahetoaline (suuremat palk välja ei vedanud), selles kaks koolieelikut ja mees leidnud uuema mudeli. Lisaks sellele, et pead mitmel kohal töötama vältimaks kuuse alla sattumist, ei saa vanakest pikkadeks päevadeks ihuüksi jätta (lapsed on lasteaias). Olulise kõrvalmõjuna pole selles kahetoalises väga kohtagi vanakesele - üks tuba on tegelikult suur köök ja lastetuba on nõnda pisike, et voodid peavad ülestikku olema. Ja siis see imal "vanainimese" lehk, mis imbub rõivastesse ja juustesse ja mille tõttu sinust ka väljaspool kodu juba kaugelt eemale hoitakse, ole sa mähkmevahetusega nii usin kui tahes. Kes pole ise praktikas pidanud seda läbi elama, võiks oma suu pisut koomale tõmmata.
Siin tulekski mõelda sellele, et miks selline olukord üldse tekkinud on. Elu Eestis on väga kallis, maksud ülikõrged ning noored inimesed üritavad niigi enda ja oma laste ülalpidamisega hakkama saada. Enamustel on pangalaenud, sest muidu ju oma elamist lubada ei saa. Kõigil ei ole rikkaid vanemaid, kes neile elamispinna ostaksid. Lisaks veel laste lasteaiamaksud, trennid, riided, ravimid jne. Kui lisada sinna veel kõik kommunaalkulud, toit, bensiin, hügieenitarbed jne, siis ega sealt midagi üle ei jää ju. Kust leida siis küll raha, et vanaema ravikulud või hooldekodukinni maksta? Tuleks ehk töölt ära ja hoolitseks ise, aga ilma rahata ju elada ka ei saa. Nii ongi need noored sugulased tihti surnud ringis. Hästi lihtne on inimestel öelda, et ära pane siis hooldekodusse, kui rahakott ei luba, vaid hoolitse ise. Aga kui ma käin tööl, siis kuidas ma seda teha saaksin? Mis see lahendus on? Mina isiklikult arvan, et kui inimene on terve elu tublisti tööd teinud, vaeva näinud, lapsi kasvatanud ja makse maksnud, siis riik peaks teda vajadusel toetama. Riik peaks hooldekodu täielikult kinni maksma või pakkuma hooldajat koju. Paraku praegu need asjad nii pole.
kuulge nõuka ajal olid samuti hooldekodud,kuid need olid ikka riigi poolt ka toetavad ja pensionile jäädi 55.selt, nüüd peavad vanemad töötama kõrge eani, seda pensioni ja nõuka oma võrrelda ei saa, sest siis ei olnud keegi pangaori ja pensioniga saadi elatud, lisaks veel maatoidud jne...,sest maal elasid vanavanemad,kes kasvatasid loomi ja juurvilu, nüüd on seda vähestel.Kui nõuka ajal olid vanad hooldushaiglas, ei pidanud selle eest ka maksma. Nüüd on hooldekodude hinnad 900.-, pensionid on suured vaid neil,kes said % suurest palgast, mitte et 0.,dega, suurem pension on ka riigiametnikel, kel ka % lisaks,mitte aga kõikidel pole 600.-jne....penisonid, jeekim küll.
Alkoralliks oli aega, oli kuraasi, oli raha aga oma väetite vanemate põetamiseks pole seda enam teps mitte!? muudkui riik tehku, aidaku, hooldagu. Ja kui hooldusasutus võtabki kohustused üle, siis on jälle kisa taevani, et ei tehta kõike nii briljantselt kui see käed vanemate hooldusest puhtaks pesnu sooviks.
"muudkui riik tehku, aidaku, hooldagu." See on riigi eesmärk. Riik on rahva, mitte rahvas riigi jaoks. Kuigi ma tean, et mõne tsiteeritud kuulsa demokraadi loosungid väidavad vastupidi. (Vihje: JFK)
Meid oli peres kolm last,ema ja vanaema (isa oli surnud). Elasime kõik koos. Vanaema ja ema olid mõlemad pikaealised.Kui ema hakkas abi vajama (emal oli halvatus) siis me kõik lapsed hoolitsesime ema eest.Vanadekodusse panek ei tulnud jutukski.Kurb lugeda neid hädaldavaid artikleid.Kuidas küll tänapäeva "lapsed" nii mannetud ja abitud on?
Kuid kui ma käin kahe koha peal tööl ja tulen niigi ots-otsaga toime? Kuidas ma saan hoolitseda siis veel kellegi eest? Tulen töölt ära, et vanaema eest hoolitseda? Aga millest ma siis elan ja oma lapsi kasvatan?
seal riigihaiglas tuleb tasuda omaosalus praegu natuke üle 10 euri päevas, mis on 15% kogukulust, aga näiteks minu pension on praegu alla 10 euri päevas. Kas ei ole absurdne olukord?
10 euriga saab vaid max 30 päeva, kui tahad kauem, siis juba üle 30 euro. Tehakse muide erandeid ka, näiteks sellesamase juhataja isa ja ema veetsid kogu vanaduspõlve selles haiglas ja vaevalt maksti 30 eurot päevas. Siis olid hinnad muidugi teised, aga suhtumine sama.
Kuhu sugulased haihtuvad? Vot nii kaugele on andmekaitse ja "demoraatia" arenenud, et peab sellist jama kuulma! Vene miilitsat oleks vaja, oleks kõik leitud ja kohale taritud igast peiduurkast!
Tuuakse välja üksikjuhtumeid, aga nende mosaiigikillukeste taga on põhjus: riigivõim rikub järjepidevalt Põhiseadust. Ärge näidake süüdistavaöt näpuga juhtumitele, vaid laiemale põhjusele, milleks on riigijuhtimise valed prioriteedid. Isegi need põgenejad on moraalselt riigivõimust üle...
Kui vanureid on liiga palju noorema põlvkonna turjale siginenud siis ei aita mitte ükski riigi võim probleemi lahendada.Sõda oleks parim liigsetest vanuritest lahti saamiseks.
Mis pensionile? Riik oma kaotanud sadu töövõimelisi ja suhteliselt noori, ehk siis neljakümbiseid inimesi, kes on seotud omastehooldusega. Riigil on küll raha, et probleem lahendada, aga puudub poliitiline tahe ning prioriteedid on teised. Olemasolevate ressurssidega tuleb ümber käia mõistlikult, mitte leiutada aktsiise ja uusi makse...
...36-aastane, hoolitsesin vanaema eest lõpuni, õnneks polnud voodihaige, aga viimasel paaril aastal üksi jätta ei saanud, sest kõigi toimingutega tuli abistada, kippus tasakaalu kaotama ka, seega tööle viimastel aastatel ka ei saanud, õnneks oli tal siberi pension ja õnneks ei pidanud korteri eest üüri maksma. Lahkus hiljuti, enne, kui täiesti voodihaigeks jäi. Oleksin endiselt tema eest hoolitsenud, aga oma isiklik elu on tõesti aastaid piduri all olnud, edasiõppimine, töökohad, kooselu jne, ei saanud mõelda sellele, kuid oma armsat vanaema kuhugi panna ka ei kavatsenud, hea meel, et sain teda tema vanaduses hoida. Ei kujuta aga ette neid, kel lapsed või kes tahaksid peret, maksud/üürid, väike palk, väike pension jne jne jne, neile on see küll üsna suur probleem, ka tervisele, kui peab tõstma jne. Kahju. Ideaalis oleks koduhooldajad, kes abistavad tööaegadel jne, siis oleks vanur endiselt kodus pere keskel, kus tuttav ja teistel ka süda kergem, aga pere saab tööl edasi käia jne. (mitteadekvaatsete puhul ei toimi muidugi).
Mis oli parem? Nõukogude ajal polnud isegi hooldekodu võimalust. Kõik hooldatavad olid perekonna õlul ja polnud isegi kombeks rääkida, et neil on raske või oma elu tahab ka elamist. Lisaks käidi ka tööl. Iseasi, et töö intensiivsus polnud see, mis praegu ja vahel võis võtta tööd, kui puhkust koduprobleemidest.
Nõukogude ajal olid vanade kodud ja sinna viidi ikka tavaliselt üksikuid ja endaga mitte toimetulijad eakaid,nüüd on ajad muutunud,kui hakkad juba teistmoodi juttu rääkima ja midagi unustama saad diagnoose nagu vändrast sae laudu ja viiaksegi esialgu hooldusse ja seejärel vanadekodusse.
VANAINIMENE on ju kaitsetu.eriti veel kui üksinda jääb,kui palju on valega hooldustesse viidud,kui terveks saad viime koju, enamus juhtudes see nii ei ole ,ärge palun valetage ,me kõik jääme vanaks,õhtuti nad nutavad ja tahavad koju.
Kuna voodikoht on kallis, siis visatakse patsient välja nii ruttu kui võimalik. Tihti enne tervenemist, sisuliselt haiguse alaägedas faasis. Kui siis koju sadetud patsient paari päeva pärast taas kiirabiga haiglasse toimetatakse südistatakse lähedasi: miks te ei teinud seda ja toda. Nagu kodu oleks haiglapalat...Hoolimatus, kokkuhoid, küünilisus ja riigipoolne seaduserikkumine.
Mis tervenemisest sa üldse räägid, vanadel on juba nii palju haigusi kogutud, et millest ta seal paari nädala või kümne päevaga terveks peaks saama. Ei saa. Lihtsalt üks solgutamine solgutamise otsa mööda hooldekodusid.
Mõistan täiesti kuid ma ei suudaks oma ema ka kõige raskemas olukorras riigi hooleks jätta. Ma küll ei tea veel, kuidas ma olukorra lahendaksin, kuid maha jätta oma vanemat ja kaduda, seda ma ei suudaks. See oleks nagu oma ema tänavale viskamine.
KOMMENTAARID (74)