ÄRA RAPSI: Selle asemel, et teha tööl sadat asja korraga, sea endale eesmärk, eemalda segajad ja loo endale mõnus rahulik töökeskkond.Foto: VIDA PRESS
Ele Kalda 1. märts 2018 00:01
„Arvatakse, et inimene on võimeline keskenduma umbes 20 protsenti päevast. Ülejäänud aja vajab aju taastumist ehk mõte uitab ringi, sest see nõuab temalt palju vähem energiat,” räägib koolitaja Tauri Tallermaa ja toob välja neli nippi, kuidas keskendusmisvõimet tõsta. 

„Arvatakse, et inimene on võimeline keskenduma umbes 20 protsenti päevast. Ülejäänud aja vajab aju taastumist ehk mõte uitab ringi, sest see nõuab temalt palju vähem energiat,” räägib koolitaja Tauri Tallermaa ja toob välja neli nippi, kuidas keskendusmisvõimet tõsta. 

Peale selle, et inimene jaksab vaid viiendiku päevast keskenduda, näitavad uuringud, et parimal juhul suudab ta seda järjest teha vaid 18 minutit. Ka siis, kui ta on asjast huvitunud, tal on eesmärk ja tähtaeg, läheb mõte varem või hiljem kas või korraks uitama.

„Edasi sõltub keskendumisvõimest, tähtaja lähedusest, eesmärgi suurusest, kas kõrvaline mõte suudetakse eemale lükata või lähebki mõte rändama. Ajule on mugavam mingi ärritaja või segajaga kaasa minna ja siis avastamegi, et oleme märkamatult 10–15 minutit millegi muuga tegelnud,” selgitab Tallermaa.

Palju mõjutab keskendumisvõimet ka see, kui pakiline töö parasjagu käsil on. „Kui kahe tunni pärast on artikli tähtaeg või tuleb koosolekul mõni kokkuvõte teha, siis inimene teab, et tal pole kuskile põgeneda ja ta suudab end ka paremini kokku võtta,“ tõdeb Tallermaa. Kui aju aga teab, et tuli takus veel pole, kipuvad ka mõtted lihtsamini rändama. Muidugi sõltub palju ka lastetoast.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad