Ma pole Evelini fänn, aga tema kirjutusi loen nagu ka siinseid anonyymseid kommentaare ja yks,mis mulle silma hakkab on see, et Evelini kirjutistes ei näe ma iial vihaseid väljaytlemisi. Enamuses on need soojad kirjutised. Enamikes kommentaarides syydistatakse teda kui oma eraelu avalikustajat, aga kellest veel siis, kui mitte endast ja oma perest? Ta pole ju ajakirjanik, kelle töö on kirjutada kriminaalsest elust, spordist jne. Ta ei roni vöörasse kapsaaeda ega vööra kardina taha. Ja köikidel meil on kaks vöimalust - jah vöi ei. Kas jääda viisakaks vöi mitte, isegi anonyymselt kommenteerides. Olgem tublid ja ärgem tehkem oma sönadega haiget ka meile mitte tuttavatele inimestele!
mulle ka meeldib, et ta ei kirjuta kunagi halvasti oma eelmisest abikaasast, ei musta ja hala. Neil ju ühine laps ja tema ei pea kannatama ema-isa suhtlemise tõttu.
Mis haigus see on, et inimene ei saa oma eraelu teisiti elada,1. märts 2018, 12:30
kui k6iki üksikasju rahvale teada andes? Kas ehk polegi eraelu, et peab seda mängima ja k6igile nina alla liputama, pidevalt "etendust andma"? Selline kahtlus hakkab Evelini puhul tekkima.
KOMMENTAARID (33)