TOETA JA AUSTA: Maarja Krais-Leosk soovitab teistega käituda nii nagu soovitakse, et endaga käitutaks ehk toetada, aidata ja austada oma kaaslasi.Foto: Panthermedia
Eesti uudised
26. veebruar 2018, 23:31

Aastas kasvab psüühikahäiretega inimeste arv 5%

„Kuigi psüühilised erivajadused sind täna ei puuduta, võib kõik muutuda juba homme.“ (32)

„Kuigi erihoolekandeteenused ja psüühilised erivajadused sind ja sinu lähedasi täna ei puuduta, võib kõik autoõnnetuse, terviserikke, traumaatilise elusündmuse või mõne muu õnnetuse tõttu muutuda juba homme. Just seepärast on oluline psüühilise erivajadusega inimesi väärtustada, mitte neid võõristada ja peljata,“ rõhutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk, et psüühikahäire võib tabada kõiki.

„Kuigi erihoolekandeteenused ja psüühilised erivajadused sind ja sinu lähedasi täna ei puuduta, võib kõik autoõnnetuse, terviserikke, traumaatilise elusündmuse või mõne muu õnnetuse tõttu muutuda juba homme. Just seepärast on oluline psüühilise erivajadusega inimesi väärtustada, mitte neid võõristada ja peljata,“ rõhutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk, et psüühikahäire võib tabada kõiki.

Seletage lihtsalt, mis on psüühiline erivajadus?

Kõige üldisemalt jagunevad psüühilised erivajadused kaheks. Esiteks psüühikahäirega inimesed, kes on haiged. Näiteks on neil skisofreenia või depressioon. Teine suur rühm on intellektihäirega inimesed, kelle vaimsed võimed on piiratud, kuid kes piisava toega võivad oma eluga toime tulla.

Kui paljude inimeste puhul võib psüühilisest erivajadusest rääkida?

Eestis on ligi 43 000 psüühilise erivajadusega inimest, kes moodustavad kolmandiku kõigist puuetega inimestest. Viimastel aastatel on kasv umbes 5% aastas – see on väga suur kasv.

Miks see arv kasvab?

Ühelt poolt diagnoositakse neid häireid paremini ja rohkem ning otsitakse ka rohkem abi. See, et meie ümber on palju stressi ja depressiooni, ei ole mingi saladus. Ka lastel diagnoositakse psüühikahäireid varem.

Viimasel ajal on palju räägitud, et psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenuseid ning elutingimusi moderniseeritakse ning paljud saavad hooldekodust välja kolida. Mida see tähendab?

Eesti riik on võtnud suunaks asutushoolduse vähendamise ja abi pakkumise kodus või võimalikult kodusarnases keskkonnas.

Saja-aastane Eesti ei ole riik, kus inimene pannakse mingi eripära tõttu kuhugi asutusse. Vastupidi, saja-aastases Eestis püüame luua võimalusi suurte asutuste sulgemiseks ja abi pakkumiseks inimväärsetes tingimustes.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99