Kunstnik Anu Raud kudumas
Eesti Vabariigi 100. juubel
23. veebruar 2018, 13:00

FOTOD | President saab rahva ühistööna kootud 100meetrise radavaiba (1)

Täna antakse Pärnu kontserdimajas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel Vabariigi Presidendile üle rahva ühistööna valminud 100meetrine vaip. Ajaloolist kaltsuvaipa käis Eesti vabaõhumuuseumis kudumas ligi 7000 inimest.

Pärast kontserdi ametliku osa lõppu avaldatakse vabaõhumuuseumi kuldmärgiga tänu juubelivaiba loomist nõustanud kunstnikele Anu Rauale ja Ene Parsile. 100meetrise vaiba näitus jääb Pärnu kontserdimajas avatuks 28. märtsini.

Pidulikul kontserdil annavad SA Eesti Vabaõhumuuseumi juhatuse liige Merike Lang ja arendusdirektor Evelin Värk presidendile kingituse üle sümboolselt – külalisteraamatutena, kuhu on jäädvustatud kudujate nimed.

President Kaljulaid kudumuas Foto: Siiri Padar

„On suur au üle anda nii paljude inimeste ühisel tööl valminud kingitus, mis vääristab meie riigi seni olulisimat juubelit. See kingitus ühendab nii meie inimesi kui erinevaid piirkondi ning iga triip 100meetrises vaibas kajastab häid mõtteid ja soove Eesti riigile tema tulevikurajal. Muide, just antud kudumisaktsioonist inspireerituna soovitas riikliku elutööpreemia pälvinud kunstnik Anu Raud võtta sõna „kaltsuvaip“ asemel tulevikus kasutusele sõna „radavaip“,“ sõnas Lang.  

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus Pärnus kontserdimajas algab kell 19. Esmaettekandele tuleb Rasmus Puuri ja Doris Kareva teos ”Unes nägin ma Eestimaad” koos Taavi Varmi visuaaliga.

Vaiba üleandmine toimub kell 20.15

Pärast kontserdi lõppu, orienteeruvalt kell 20.30 tänatakse Pärnu kontserdimaja kohvikus Cello juubelivaiba loomist nõustanud kunstnikke Anu Rauda ja Ene Parsi vabaõhumuuseumi kuldmärgiga.

Eesti Vabaõhumuuseum algatas ajaloolise vaiba kudumise aprillis 2017, kutsudes osalema kõiki Eesti inimesi. Vaibakudumine kestis kaheksa kuud ja sellesse andis oma panuse ligikaudu 7000 inimest. 5meetriste osadena valminud kaltsuvaibas on värvide ja triibukombinatsioonidega esindatud Eesti ajalooliste kihelkondade mustrid. Algatuses osales 40 vabatahtlikku juhendajat, kes muutsid kangastelgedel kudumise hõlpsaks ka käsitöövõõrastele. Kõik kudujad said oma nimed kirjutada külalisteraamatusse ja mustriplakatitele – nii on need ajaloo tarvis talletatud.

„Koo end ajalukku“ algatust toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, vaibanäitust Eesti kultuurkapital.