Eestlaste mällu jääb Heli Lääts eelkõige estraadilauljana. Aastatel 1957–1961 laulis Lääts Eesti Raadio naistrios. Aastatel 1957–1987 oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja.
Kui Õhtuleht küsis juubelintervjuus 85. sünnipäeva tähistavalt Helilt, et kui laulja mõtleks tagasi elatud aastatele, mis oleks see üks ja ainus tähtsündmus või märksõna, ilma milleta olnuks ta maailm palju vaesem ja värvitum, vastas Heli: „Eks see ikka muusika ole. Teismelisena kõndisin Kuressaares koduaias ja mul oleks kogu aeg justkui keelpilliorkestrid kõrvus mänginud. Millegipärast on nad ära kadunud, ma ei kuule neid enam (naerab). Olen eluaeg džässorkestritele keelpilliorkestreid eelistanud. Nende muusika on hingemuusika. Sest inimese hingekeeled pole mitte trompetid ja trummid, vaid ikka keelpillid.“
Kommentaarid