Üritused

25 AASTAT EESTI ESIMESE EUROLAULU VALIMISEST! Janika Sillamaa: „Ma pole kindel, kas sain üldse sellest vastutuse määrast päriselt aru.” (11)

Terttu Jazepov, 20. veebruar 2018 00:02
PEA EES TUNDMATUSSE: Lauljatar Janika Sillamaa tunnistab, et kui ta 25 aastat tagasi pidi „Eurolaulul“ esitama kaheksa võistluslugu, ei antud talle otsustamise osas suurt sõnaõigust. Foto: Toomas Volmer/ETA/Õhtulehe arhiiv

Täna, 20. veebruaril möödub 25 aastat sellest, kui Eesti valis esimest korda eurolaulu. Kuni 2008. aastani oli konkursi nimi „Eurolaul“, 2009. aastal sai sellest „Eesti laul“. Esimesena sai au Eestit Eurovisionil esindada Janika Sillamaa, kes oli tollal kõigest 17aastane. Lauljatar ütleb, et see kuulub pigem nende kogemuste hulka, kus kaotustest õpitakse. 

ÕPETAJAGA: „Jaak Joala lihtsalt ütles, et nüüd on nii. Kõik käis väga kiiresti ja asi otsustati ära linnahallis „Jesus Christ Superstari“ viimase etenduse vaheajal,” ütleb Janika. (Ülo Josing/ERR)

Janikale tehti ülesanne esitada kaheksa lugu, millest üks pidi sõitma Eurovisioni lauluvõistluse eelvooru Ljubljanasse. „Ma ei mäleta, et minult oleks väga midagi küsitud: Jaak (Joala – toim) lihtsalt ütles, et nüüd on nii. Kõik käis väga kiiresti ja asi otsustati ära linnahallis „Jesus Christ Superstari“ viimase etenduse vaheajal,” ütleb Janika, et tal polnud valiku osas sõnaõigust.

Paljud lauljad ja laulukirjutajad polnud sellega muidugi rahul, sest tundus ebaõiglane, et neile ei anta võimalust. Kuidas Janika end selles pahameelepuhangus tundis? „Olukord oli selline, et aega oli väga vähe ning Jüri Makarov, kes oli ürituse nii-öelda maaletooja, ja Jaak Joala otsustasid niimoodi. Mina sain Jaagu õpilasena umbes nagu koolitöö. Ühel hetkel hakkas kogu see karussell peale – alates moekunstnikest (sel ajal olid moekunstnikud, mitte disainerid) ning lõpetades hiliste öötundidega telemaja prooviruumides ja stuudiotes. Mul polnud seal aega mingite tunnetega tegelda. Teadsin, et teised on solvunud ja mõistsin neid,” ütleb ta, et ei pidanud kellegi peale viha. „Ma ei tunne, et oleksin süüdi,” lisab Janika ausalt.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

02.02.2019
Olavi Pihlamägi: „Kui sul pole nahaalsust, siis lihtsalt jäädki ukse taha halli hiirena ootama. Sa pead ikka ukse ise lahti lööma.“
01.03.2018
IGAVAIMAST IGAVAIMAD: millised lood on „Eesti laulul“ jäänud viimaseks?
20.02.2018
LUGEJAD PAHASED: kas „Eesti laulu“ žüriis käib onupojapoliitika?
19.02.2018
Nika, Elina ja Evestus jäid oma „Eesti laulu“ finaalesituse järjekorraga rahule

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee