Gerda Kordemets: “Kaunid baleriinid” pani meid kõiki tundma, et me oskame tantsida (2)

Minu isiklikku muusikatabelisse jõudis ta lauluga “Kaunid baleriinid” kunagi Ago Andersonist tehtud portreesaate “Apelsini sees” kaudu, mille lõpupalaks “Kaunid baleriinid” Ago soovil valitud sai. Igal juhul oli Heli siis vist üsna värskelt ilmunud “Eesti kullafondi” kogumikplaat alates esimesest suvest (2011) meie kõikide suveõhtuste pidude parim tantsumuusika.

Iga kord tulid lisaks “Kaunitele baleriinidele” mängimisele kindlasti ka “Tsirkus”, “Tänav, pink ja puu”, “Kannikesed emale” ja - kui meeleolu oli vastav, siis ka “Mälestus”. Osadele lauludele (näiteks “Tänav, pink ja puu”) oli meil seatud ka liikumine.Ent meie kõige lemmikumaks oli ja jäi ikka “Kaunid baleriinid”. Selle järgi on tantsitud - ja loomulikult kaasa lauldud - Tõstamaa sumedates suveõhtutes, on tantsitud äikeseloikudes ja loojuvas päikeses. Rannal ja alevitänaval.

Ja nii oli üsna loomulik, et aastal 2016 jõudis “Kaunid baleriinid” ka Tõstamaa Suveteatri mõisalavale. Näidendis “Skvottimine võhikutele” kõlab see laul ühel hetkel raadiost ning Hedvig von Sternberg Kersti Tombaku kehastuses tantsib selle järgi pikkade kaunite jäsemete lehvides ühe pöörase tantsu.“Kaunid baleriinid” pani meid kõiki tundma, et me oskame tantsida. Vahel juhtus, et sattusime kaasa laulma veidi liiga kiiresti, siis ütlesime, et “Näe, Heli venitab täna.”

Tõstamaa Suveteatri rahva jaoks on nukralt sümboolne, et Heli Lääts lahkus just nüüd. Sest eelmine suvi jäi sellele teatrile viimaseks. Ja nüüd siis läks ka Heli Lääts. Kuigi ta kunagi füüsiliselt Tõstamaa pidudel kohal ei viibinud, oli ta meile ometi väga lähedane ja meil on selline tunne, et ta on alati olnud meiega.“