Ökoloog esifeministile: lapse sündimise fakt iseenesest ei saa olla keskkonnavaenulik (16)

"Põhjused, miks inimesed saavad ainult ühe lapse või üldse mitte, on mõnikord ka keskkondlikud. Üks on see, et ühiskond võibolla ei ole avatud ja vastuvõtlik, kui on partner näiteks teisest riigist pärit ja sa tead, et laps kannataks ksenofoobia all. Teine fakt on see, et lastesaamine ei ole keskkonnasõbralik. See on lihtsalt fakt. Maailm on ülerahvastatud. Mõned inimesed otsustavad, et see ei ole pikas perspektiivis seda väärt," seletas Kalantar.

Kalantar avaldas hiljem öeldu kohta pikema selgituse, mida saad lugeda siit.

Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse juhataja Mihkel Kangur jagas oma ekspertarvamust "Ringvaates".

"Kindlasti ei ole," vastas Kangur saatejuht Marko Reikopi küsimusele, kas lapsesaamine on keskkonnavaenulik. "See, mis on keskkonnavaenulik, sõltub väga paljudest asjaoludest. Lapse sündimise fakt iseenesest ei saa olla keskkonnavaenulik."

Kangur märkis, et viimase saja aastaga on inimeste arva kasvanud hüppeliselt ja tänaseks on Maal 7,6 miljardit inimest.

"Et seda konteksti mõista, siis sada aastat tagasi oli Maal inimesi umbes neli korda vähem. Kõik see on juhtunud väga kiiresti ja see on tekitanud meile palju probleeme," nentis ökoloog.

Kalantari väide, et maakera ei kannata rohkem inimesi välja ja nende juurde tekitamine rikub meie elukeskkonda, peab Kanguri sõnul paika.

"See vastab tõele, aga küsimus ei ole seotud mitte inimeste arvuga, vaid elustiiliga. Kui me tahaksime kõik elada maakeral selliselt nagu meie või nagu keskmine Ameerika perekond, siis mahuks maakerale umbes kaks-kolm miljardit inimest. Kui me elaksime keskkonnaressursse arvestades selliselt, et me tarvitame ainult seda, et enam-vähem elus püsida, siis võiks võiks meid maakeral olla ka 40 miljardit," sõnas Kangur.

Inimeste jaoks seisnab valik selles, kuhu piir tõmmata: millist elukvaliteeti me õigeks peame, mis on meile piisav ja vajalik. Arvestada tuleb ka sellega, et maakeral toimetab veel suur hulk taimi, loomi, seeni ja mikroobe. "Me ei saa teiste arvelt väga palju elada. See on elustiili küsimus."

Kangur tõi välja, et inimkonna jaoks on alati kõige kesksem olnud toiduküsimus. Kütt-korilased saavutasid maksimaalselt mõne miljonilise arvukuse, sest ei saanud olla rohkem inimesi, kui toitu kätte saadi. Põllumajanduse ja fossiilsete kütuste kasutuselevõtuga tegi rahvaarv suured hüpped.

"Saime kogu toidu palju efektiivsemalt kätte, aga see tõi kaasa selle, et hävitas ära suure osa bioloogilisest mitmekesisusest, liikidest, veest ja tõi kaasa kliimamuutuse ning mulla kao," ültes Kangur. "Praegusel hetkel ütleb optimistlik prognoos, et me jätkame kasvamist kuni kümne-üheteistkümne miljardi inimeseni ja siis peab toimuma mingisugune väga oluline muutus, et see kasv saaks selliselt jätkuda."

Teatud piirkondade ülerahvastatus paneb inimesed liikuma, sest kui ühest kohast saab ressurss otsa, hakatakse uut elukohta otsima. Lahenduseks on siin globaalsed kokkulepped, mida on viimasel ajal ka saavutatud, ent siiski liiga vähe.

"Kui me tahame ise teadlikult rahvaarvu reguleerima hakata, siis selgelt on näidanud praktika, et nendes riikides, kus naisterahvad saavad ise otsustada, kas ja kui palju nad sünnitavad, on inimesed üldiselt õnnelikumad ning majandus on paremal järjel. Selleks, et naised saaksid ise otsustada, tuleb anda neile head haridust. Ehk et paremini haritud naised teevad teadlikuma otsuse ja nad sünnitavad vähem. Seda me näeme lääneriikides," ütles Kangur, kelle arvates pole mõtet ootama jääda, millal arenguriigid jõuavad samale tasemele nagu meie, sest selleks keskkonnaressursse ei ole.

"Võibolla oleks meil mõistlik teha suuri pingutusi selleks, et nendes riikides paraneks inimeste teadlikkus ja haridustase küllalt kiiresti, nii et nad saaksid ise hakata enda rahvaarvu kontrollima," arvas Kangur.