Linnateatri „Preili Julies“ astuvad üles Ursula Ratasepp, Kaspar Velberg ja Elisabet Reinsalu

 „Mulle tundub, et „Preili Julie“ on selline materjal, kus tõuseb eriti üles see, mis on meil ka praegu ühiskonnas ja millest me ei suuda kuidagi üle astuda: suur moraali küsimus. Mida me teeme, kui juhtub selline asi? Kes on selles süüdi?“ põhjendas lavastaja Laura Jaanhold oma valikut. Tema sõnul uurib lavastus, mis hetkel muutub süütu mäng teineteise alandamiseks ja võimusuhte ekspluateerimiseks.

 Jaanholdi arvates kõlksub „Preili Julie“ kokku ka praegu ühiskonnas teravalt üleval oleva ahistamisskandaalide temaatikaga. „„Preili Julie“ ongi seepärast huvitav, et me näeme arengut läbi mingite detailide ja seal on võimalik näha kõikide osapoolte vigu, mitte ainult ühe, kes selle kuhugi viib,“ lisas ta.

 „Preili Julie“ tegevus leiab aset jaaniööl, mil krahv on mõisast lahkunud ning ülemeelikus tujus preili Julie tantsitab ennastunustavalt kõiki teenreid. Ehkki süvauskliku koka Kristini arvates pole kaugeltki tegemist sündsa tegevusega, kutsutakse tema peigmehest mõisateener Jean samuti tantsima. Sellest ei kujune aga mingi tavaline tants – vahekord aristokraadi ja teenri vahel vallandab sündmuste rea, mida keegi enam peatada ei suuda.

 Rootsi näitekirjanik August Strindberg (1849–1912) kirjutas „Preili Julie“ pea 130 aastat tagasi. Vahetult enne esietendust keelati näidendi avalik esitamine ära ning Rootsis ei jõudnud näidend lavale 18 aastat – esietendus leidis aset alles 1906. aastal.

 „Preili Julie’s“ astuvad üles Ursula Ratasepp, Kaspar Velberg ja Elisabet Reinsalu. Lavastab Laura Jaanhold (Endla Teater), dramaturgiks on Paavo Piik, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja ja muusikaline kujundaja Taavi-Peeter Liiv, valguskujundaja Emil Kallas ja liikumisjuht Rauno Zubko. Näidendi tõlkis Ülev Aaloe.

Lavastus esietendub päev enne Eesti Vabariigi juubelit, 23. veebruaril Väikeses saalis.