Sellised ajad näitavad asjatundmatust. Ja ega Sander polegi kutseline filmitegija. Oma edevuses proovib ta ikka üht, teist ja kolmandat kindlas usus, et kaasasündinud talent välistab kõik puudujäägid. Tuleb välja, et ei välista. Teatud asjadele pöörab ta tähelepanu, teatud asjadele mitte. Aja- ja rahapuudusega pole siin midagi põhjendada. Kui sul endal ei jätku silmi "pisiasjadele", võta keegi kõrvale, kes neid jälgiks. Selle eest ei pea isegi palka maksma, inimene on õnnelik ka sellest, kui tema nimi lõputiitrite "palgalehele" sattub!
Tegijatel ikka juhtub. Näiteks films "Helisev muusika" olid turul müügi apelsinid, Kastil kirjas, et Jaffa, Israel. Kuigi 30-ndate polnud mitte mingit Iisraelit veel olemaski. XVI saj Pariisi tänaval oli näha igati kaasaegne malmist kanalisatsiooniluuk. Venelaste "Krahvinna de Monsorous" kandis keegi pariislane täiesti massitseenis kaaseaegseid prille. Ühes USA vesternistseenis oli saloonis tagapool hetkeks kaadris keegi härra, kellel oli tollase kaabu asemel peas hoopiski XX-ndate lõpu plastnokaga rullnokamüts. Ürginimesi kujutavas prantsuse filmis oli taevas näha reaktiivlennuki jälge, Tuntud Türgi seriaalis kasutati XX saj tööstuslikke kaitseprille ning esimeses maailmasõjas tootmisse võetud metallikääre (kasutati esimeses maailmaõjas kaevikute ette veetud okastraat-tõketesse aukude sisselõikamiseks) Mõneski Mõõga ja Mantli filmis on vahel kauguses vilksatanud korraks elektriliini postid või traadid. Linnastseeris kaugel majakatusel antenn. Vene suurfilmis Sõda a Rahu olid ajujahi stseenis kõrrepõllul selged kombainirattajäljed, talvestseenids oli maantee sahaga lahti aetud j.n.e. Mis on selle kõrval üks plastaken?
ära kuula Mart mingite veidrike jama.Sama nagu enamik kommenteerib artiklit seda läbilugemata.Ole tubli,mis iganes mõni mulab,siis enamik vaatab ja on rahul,et ka eestis luuakse kunsti
et ülemäärase saab filmitüülusega kustutada või lisada aga jah kui teha filmi telefoniga ja kasutada töölemiseks ainult mingit vabavara siis polegi paremat oodata. Ratsa rikkaks on selle mehe eesmärk.
Mart on teinud head tööd, kõigile midagi vaadata, mind huvitab filmi sisu, virisejad ei saa sisust aru ööd ega mütsi, sest nemad otsivad vigu, niisiis---kõigile tegevust.
Mind just filmi vaadates need detailid just paelusid nagu sild sealt ajast tänapäeva ajastusse keerdkäik või spiraal ajaloos kordub.Ametnikkkude(väga kurb irve) kalduv arvamus,et võime solgutada inimesi oma suva järele riigi nimel on okei.unistus vladimiri armee tulekul säästaks riigikogu vähemalt kuna nemad on rahva süül valitud vaesekesed.
Liiklusmärgid on olemas ka 30ndate teises pooles ilmunud "Väikeses Entsüklopeedias". Muidugi olid nad puuposti küljes. Eterniitkatused hakkasid ruulima peale 1967.a. tormi. Tänu odavale eterniidile paljud vanad hooned veel püsti ongi.
loll, kes vabandust ei leia.. mingi märgi varjamise oleks saanud viie minutiga ära klaarida - enam-vähem taustaga ühte värvi plagu üle ja ei segaks see enam kedagi..
Nagu sander väidab, neid asju ei märkaks, kui vaataja jälgiks lugu, probleem on selles, et see lugu on liiga õhuke, või nagu filmirahvas räägib, "kui vaataja "seda" (valet detaili) märkab on sellel film suuremad probleemid, kui see vale detail. Antud sarjal on need probleemid.
see, kas niisuguseid asju märgatakse või ei, ei pruugi sugugi näidata, et lugu on "õhuke" kas tead Taani ülipopulaarset TV-sarja "Monopol" (originaalis Matador)? Selle seriaali tegevus algab 1929 kui kaubareisija Mads Andersen-Skjern saabub koos pojaga Korsbækï nimelisse unisesse väikelinna. Esimest korda jooksis Taanis tv-s 1978-82, millalgi, arvan 80ndatel näidati seda ka Eestis. seriaali käes on vist siiani Taani vaatajarekord aga sellega oli sama lugu, et üritati küll teha võimalikult ajastutruu, aga ikka lipsas aeg-ajalt mõni apsakas sisse. tähelepanelikel vaatajatel ei jäänud need loomulikult märkamata ja nii said seriaali loojad iga eetris olnud osa järel märkusi. lõpuks tundus, et vigade otsimine muutus mõnede inimeste jaoks lausa omamoodi spordiks. ja ega see vigade otsimine/leidmine ei ole veel praegugi lõppenud :D alles eelmise aasta lõpus kirjutas keegi pankur Varnæs maja kohta. seestpoolt on aknaid 5-6, 2 söögitoas, 2 elutoas ja 1 või 2 härraste magamistoas, aga kui maja väljastpoolt näidatakse, siis on aknaid ainult 4 ja nende paigutus on hoopis teistsugune... mina olen seda seriaali vaadanud mitu korda ja ometi ei ole ma seda tähele pannud, nagu ka neid ajastule mittevastavaid detaile, millest sain teada alles dvd-l lisamaterjale vaadates :) p.s. ma ei pannud ka L.tsides neid aknaid ega pistikuid tähele, vaatasin ikka rohkem lugu. aga olen kindel, et kui väga tähelepanelikult jälgida, siis leiaks kindlasti mõne pisidetaili veel :D
Süüdlane on leitud - kui see pagana "arvutigraafik" oma töö eest palka ei tahaks saada suudaks isegi Tuuli-tädi väga kvaliteetseid ilma ristpeakruvideta prostituute toota :)
Ristpeaga kruvi peale küll ei tasuks pahandada - tol ajal olid olemas nii Fearson, kui Phillips. Aga, et sellele üles vuntsitud Ford A kastika uunikusilti polnud viitsitud korraliku numbrimärgiga katta, pani nina kirtsutama. Oli ju auto kaadris pikalt ainus tegelane.
Arvutis topeltklõps objekti valimiseks liiklusmärgi peal, siis parem klikk konetekstimenüü avamiseks ja avanenud menüüst menüüpunkt "Remove" (ehk eemalda).
mulle meeldis väga, ma vaatasin-kuulasin tegevust, mitte ei uurinud pistikuid ja teeviite, ma lihtsalt ei näinud neid, virisevad sellised isikud kes tahaks ka millegagi silma paista[kirjutada raamatut või teha filmi ], aga ei oska ja siis tuleb kallale see kadeduseussike. Edu Mart!
On inimesi,kes ei tea J.W.Goethe "Faustist" pärinevat kuulsat lauset: "Tähtis pole koor,vaid sisu." Osadele inimestele,kes ajalugu ei tea ja ei tahagi teada,on see seriaal kahtlemata igav.Ja-ma ei tea,miks seda siis nad vaatavad?Ja otsivad kõikvõimalikke apsakaid.
maitsevääratusi avastav haritud silm ja tundeline süda ning terav keel15. veebruar 2018, 07:04
See on aga sellepärast et oled pealisaudne ja harimatu inimene, keda ei huvita elu, vaid kes huvitub - kui üldsegi - vaid enda kitsast valdkonnast. Mõnele piisab vähesest, et rõõmus olla ja selliseid nimetatakse lihtsameelseteks.
et sa pole elamise mõttest hästi aru saanud. Sa võid küll olla haritud, aga kui sa ei suuda lihtsatest asjadest rõõmu tunda, siis on mul sinust natuke kahju.
Imelik, et mõni seadis eesmärgiks filmist vigu otsida, selle asemel et mõelda sõnumi üle. Mis teha- kui intelligentsust jagati, olid mõned ...kuskil mujal.
On ka inimesi,keda artikli sisu ei huvita.Ja siis antakse tuld mõnedele õigekirja apsakatele (nt. koma valel kohal).Kui on huvitav sisu,ei märkagi seda.
Pole seda sarja veel näinud aga ka minu eesmärk pole filmis vigu otsida, ma lihtsalt näen neid. Ma ei saa midagi teha, kui olen tähelepanelikum kui sina. Praegu selle intelligentsuse jutuga lõid sa endale vastu näppe. Ja neid vigu on absoluutselt igas filmis. Olgu siis tegemist kodumaise või hollywoodi linateosega.
...Mart Sanderi rahustamiseks peaks lisama. 17- Kevadist Hetke filmimise aegu olla produtsendilt küsitud ...miks prof. Pleishner ...Sweitsist "telefonogrammi " saatis mille blankett olla venekeelne. ? Tähelepanelik vene vaatleja sai aastaid hiljem terve seriaali filmi 17- Kevadist Hetke ..mõttega ja kogemata tehtud apsakatest. Hiljem kujunenud anekdootide põhjal võiks Mart Sander loota ...meeletut edu ...ootuses,et on kogemata filminud midagi sellist mis ka rahvale meeldib , millest räägitakse ,millest kirjutatakse, millest iga koolipoiss teab rääkida lugusid. Selline ;telefonogramm nüüd siis Eestist-100.
oot, sa ikka tead, mis on telefonogramm? see on selline asi, et šveitsi (õpi riigi eestikeelne kirjapilt ka ära!) asjapulk loeb oma sekretärile selle ette ja see sekretär helistab vene sekretärile, kes selle jutu siis omakorda maha kirjutab, vajadusel keegi kuskil ka tõlgib. ja nüüd küsimus: kas sinu meelest oleks pidanud vene sekretär kasutama blankette, mis on mõnes muud keeles kui vene keeles? saad äkki ka põhjendada, oleks huvitav kuulata, mis välja mõtled.
Konksninadega kräsupäised reasSS-lased olid siuke apsakas, et keegi seltsimeestest olla röögatanud, et mida need juudid SS-is teevad? Seepeale asendati statistid baltlastega.
isegi vaatasin selle esimese osa ära - rohkem ilmselt ei viitsiks, sest väga punnitav, igav ja veniv oli kogu see värk. Vabandust, kui kedagi solvasin.
Märgi ette saab võtteks panna maharaiutud puukese, pistikupesa ette postamendil lillepoti, ka aknad annab kerge vaevaga varjata kui tahtmist on. J.n.e.
Valed pisidetailid võivad kogu meeleolu rikkuda. Aga, mis seal ikka kui kaadrisse juhtub jääma 60 diameetriga telekas või plakat "Eesti 100" - vaadake sisu!
No selliste detailide kallal näägutamine on küll asjata. Pole olnud ju ühtegi liiklusmärki, elektri pistikut või plastikaakent esiplaanil. Kui millegi üle kurta, siis see on ebamäärane dramaturgiline ülesehitus ja visuaalselt jälgitava tegevuse nappus. Kohati kisub tõesti kuuldemänguks. Räägivad ja räägivad. Dramaturgia ja tegevustik aga ei sõltu niivõrd rahast (kas 40 milj. või 150 tuh.), kuivõrd oskustest.
adekvaatsed näited loodusest pisidetailide olulisuse kohta15. veebruar 2018, 07:20
Pisidetailid on väga olulised, näitena saab tuua, et mingi ootamatu väike pisisetail võib ka kõige suure armastuse narratiivi puhul ikkagi kaotada kirе ja erеktsiooni sekunditega.
Filmis on pisidetailid väga olulised. Eriti olulised siis, kui tegemist tõesti väärt filmiga. Antud sarjas on need detailid muidugi üsna suva, sest see sari on nagunii üleni kehv igas mõttes.
Ärge inimesed vinguge iga pisiasja kallal, vaadake elu läbi roosade prillide ja elu on palju ilusam. Mitte kedagi ei sunnita vaatama seda mis ei meeldi. Kui midagi tehakse vingume, kui midagi ei tehta jälle vingume. Millal küll Eesti inimene kord ka rahul on?
Nii raskelt vôtab kriitikat. Ära siis eemalda oma liiklusmärke raske raha eest kui omale sulle nii meeldib. Uskumatu et ei tohi tähelepanu juhtida, millelegi mis häirib. Vikmanipoisid oleks ka võinud mobladega ringi kôndida. See pole ju oluline, vaid sisu on tähtis! Mõnele inimesele äkki meeldib visuaalsus sama palju kui sisu. Hakata hakama kui vähe on raha. Jätnud need veinid joomata oma naistegelastega ja maksnud arvutigraafikule...
kes tahab vigu leida leiab neid alati ja kõikjalt, no lihtsalt kurjaks teeb see eesti inimese soov näidata kõike halvas valguses, kui oskate ja saate tehke paremini, aga ei, ainult vinguda oskate pisiasjade kallal.
Mis need vaatajad irisevad. Tehku ise paremini või ärgu vaadaku. Mart on hoopis teisest puust ja teise intelligentsiga tegija kui näiteks Klassikokkutuleku või soome paadipõgenike tegijad.
KOMMENTAARID (77)