ÕL VIDEOANKEET | Kas hurmur Indrek Ventmann jätaks lauljakarjääri nimel proviisoriameti? (3)

Ventmanni sõnul on “Eesti laul” põhiline trump, millega ta Eesti muusikamaastikul jala alla sai.

“See oli päris košmaarne, mis pärast seda juhtuma hakkas. “Hispaania tüdruk” oli päris esimene lugu, mis me tegime Allan Kasukiga. Olime Tenerifel ja sellest vaibist see lugu sündiski - sellest soojusest ja kliimast, meenutusest Eestimaale. Me ei osanud kunagi oodata, et see lugu nii popiks saab, keegi ütles, et YouTube’s on juba üle kahe miljoni vaatamise. Sellist asja me ei oodanud ja kõik mis pärast seda hakkas. Aga nüüd me teame, kuidas asju teha,” muheleb noormees. 

Kui “Hispaania tüdruk” sündis soojal maal päikese all peesitades, siis noormehe selle aasta lugu “Tempel” sai salve hoopis teisiti:

"“Templiga” oli tegelikult selline asi, et meil oli veel kaks lugu veel salves, mida me mõtlesime saata, aga üks ei sobinud minu vokaaliga, teise produktsioon läks natuke metsa. Aga soov oli ikka midagi teha ja saata midagi, aega oli vähe juba, ehk neli päeva oli tähtajani jäänud. Sõber Siim Koppel sai suvel sellise vahva instrumendi nagu hangtrumm, selline huvitava kõlaga ufopill. Helistasime talle ja palusime, et ta mängiks põhja alla ja selle pinnalt see lugu sündiski. Läksime järgmine päev Allaniga stuudiosse, tegime sõnad, viisi, jõudsime õigel ajal telemajja ja lugu saigi valmis," meenutab Ventmann.

“Lugu on iseenesest hoopis teist laadi, mõtlesime, et katsetame midagi muud, konkreetset stiili ma arvan, et mul ei ole. Ma ei vaevagi väga sellega pead, mul on oma eriala olemas (Indrek töötab proviisorina - toim.), muusika on pigem selline hobi, kuigi see on suuresti ka töö, aga see annabki võimaluse rohkem muusikas katsetusi teha. Lugu on rahu leidmisest, rahus olemisest. Kisa-kära on üsna palju ümberringi, see tõmbab hetkeks natukene pidurit ja mõtestab,” selgitab ta loo sisu. 

Laulustaariks saades proviisoriametit ei jätaks

Kas Ventmann käib siis “Eesti laulul” pigem seetõttu, et endale ja oma muusikale rohkem tähelepanu saada, või on noormehel ka reaalne soov Eurovisioni lavale astuda?

“Mõlemat, pigem see esimene on rohkem esikohal, et enda muusikat viia laiema üldsuseni, sest nii palju on Eestis ja ka mujal maailmas muusikuid ja muusikat, kui ei ole mingit laiemat kõlapinda, mingit baaslävendit, siis see ei jõuagi mitte kuhugi. Selles mõttes aitab “Eesti laul” palju kaasa. Aga Eurovision - muidugi oleks tore Eestit minna esindama, väga suur vastutus, aga väga kihvt kogemus,” mõtiskleb ta.

Proviisoriamet meeldib Ventmannile aga nii väga, et isegi, kui noormees Eurovisioni suureks staariks saaks ning kõik plaadifirmad talle lepinguid pakuks, ei oleks ta nõus sellest ametist loobuma.

“Kindlasti ei. Tahan jääda ikka erialaga seotuks ka. Muusikat on tore teha, aga mulle meeldib mu eriala. Mulle meeldib ka see, et mul on muusika, see annab sellise mitmekülgsuse, et ei ole nagu pidev rutiin, vaid on mingi muu väljund ka. Aga päris ei ma ei ütleks kindlasti erialale, kui tulevad need suured lepingud ja asjad.”

Toob poolfinaalis lavale enneolematu lahenduse

Teisi poolfinaliste Ventmann oma konkurentideks ei peagi ning peab kõigi lugusid väga ägedateks.

“Kui need tulid avalikuks, siis ma mäletan, et tegin süüa samal ajal, panin pleieri käima ja kuulasin kõik läbi. Pilt on kirev ja põnev, väga palju uusi artiste, põnevat helikeelt,” tõdeb laulja.

“Kes favoriit võiks olla, seda on raske öelda. Kindlasti, mis ei saa minna kõrvust mööda, on see ooperilugu, seda ootan huviga, kuidas see laval käima pannakse, mis sinna juurde antakse. Kui on hea ja eripärane lugu, siis ta on lihtsalt hea raadiolugu, aga kui ta on eurolaval, siis see number peab olema ka hea,” peab Ventmann oma lemmiklooks seekord Elina Nechayeva “La Forzat”.

Ventmann astub ise lavale teises poolfinaalis, mis toimub 17. veebruaril. Noormees tõdeb, et soov finaali saada on väga suur ning poolfinaalis tuuakse lavale selline sõu, mida varasemalt “Eesti laulul” nähtud polegi.

“Lavasõu osas oli meil pilt ikka väga kirju algul, mõtlesime, et toome kõik instrumendid ja ka hangtrummid lavale, aga seda me ei tee. Mõtteid on palju olnud, nüüd oleme jäänud ühe idee juurde ikkagi. Päris üksinda ja käed kõrval ma aktuselaulu ei esita. Minu meelest tuleb täitsa äge lahendus, sellist vist ei olegi varem Eestis kasutatud. Ootan ka ise huviga, mõtlesime, et proovime midagi uut, sest kaotada pole midagi, taevas on piiriks!” sõnab ta.

Otsustasime tänavustele „Eesti laulu“ poolfinalistidele läheneda pisut teise nurga alt ja uurisime neilt muu seas, kelle nad kogu maailmast (elava või surnu) võimalusel õhtusöögile kutsuks ning kui maja põlema läheb ja lemmikloomad-perekond on päästetud, siis mis oleks üks asi, mille nad kaasa haaraks.

Vaata lõbusat küsitlust videost ja saa Indrekuga lähemalt tuttavaks!