LUGEJAD „LITSIDE“ AVAOSAST: see on sari mõtlevale inimesele, temaatika on intrigeeriv ja paeluv (14)

Nähtud osa jättis pisut naiivse mulje. Ajaloolised faktid Umsiedlung´ist peaksid rääkima 1939 aastast pisut teisiti. Nõukogude vägede sissetoomine Eestisse algab 18. oktoobril 1939.

Mind häiris kõige rohkem see, et peategelaspaari (Palmiste-Dvinjaninov) vahel puudus igasugune keemia! Mingi väike erooriline särin võiks armukeste vahel ikkagi olla.. Aga seal voodis nad olid nagu mingi penskaritest vana abielupaar :D

See avaosa oli ju kõigest vaid sissejuhatus, aga esimese osa lõpus ju anti mõista, et mis võib edasi saama hakata, ootan põnevusega, mis hakkab edasi saama. Praegu paistis sellise hea teatrietenduse moodi nagu ikka seriaalid, ajastutruud illustratsioonid, dekoratsioonid, kah ju huvitav, aga üldiselt on ju väga hea kui keegi vahelduseks ikka meil midagi asjalikumat ka teeb peale mingite telemängude a-la naabrist parem, rooside sõda jne. Tegelikult tehakse meil ju aeg-ajalt väga häid komöödia seriaale, mis on palju paremad kui enamus hollywoodi komöödia filme, rääkimata seriaalidest, pean silmas selliseid geniaalsusi nagu kerge elu, keskea rõõmud, ka ühikarotid, ment jne. Viimasel ajal on muidugi tase hakkanud jälle taas alla käima. Tundub nagu mingid varajased 90-ndad oleksid jälle tagasi ja tehakse ja toodetakse mingeid tolle ajastu stiilis üllitisi nagu a-la salmonid, veri jne. Mitte, et need seriaalid halvad oleksid olnud või neid nüüd justkui häbenema peaks, ei vastupidi, need olid omal ajal väga head sarjad, aga igal asjal on siiski oma aeg ja koht ja praegu ei ole enam need ajad. Ma mõtlein neid merivälja ja nukumaja. Eestlastele ei sobi hästi selliste tõsisemate asjade tegemine ja mulle tundub, et selliste tõsisemate teemade puhul on turg ka juba niigi kõike täis ja pole mõtet selles segmendis trügida ja teha parem sellist head huumorit ja ma ei mõtle siin smingit sellist liiga lihtsakoelist huumorit nagu mingid komöödiaõhtud või kmd klubid jne. Kõike toredat ja kauneid olümpiahetki kõigile!

Kõrgete vene ohvitseride lugu pole usutav. 1939 aastal kui kõik trotskistidki polnud veel maha lastud, ei lähe ükski Nõukogude ohvitser välismaal kohe saabumise päeval litsimajja, oma telkidesse majutatud väeosi saatuse hooleks jättes. Oodati igat sorti provokatsioone ja muid "nõukogudevastaseid" tegevusi Eesti poolelt ja ohvitser, kes oleks sellisel hetkel nii kaine peaga kuskile tundmatusse litsimajja läinud, oleks lihtsalt enesetapja. Tolleaegne vene sõdur oli küll maailma kõige rumalam ja ilmselt poleks suutnud inglise keelt tuvastadagi aga kindlasti poleks ta naisterahva peale hakanud püssilukku lõgistma sellises olukorras. Dekoratsioonid olid heal tasemel.

Näitemängu jaoks on puudu loo dramaturgilisest ülesehitusest. Kes on peategelane (kellele/kelle kaudu kaasa elada)? Mida peategelane tahab saada/saavutada? Kes/mis takistab peategelasel seda saamast/saavutamast? Nendele küsimustele vastamata ei ole võimalik teha ühtegi huvitavat/kaasaelatavat näitemängu/filmi/seriaali. Kui toimivat dramaturgilist ülesehitust ei ole, siis on igav ja üha igavamaks ja segasemaks siis ka läheb.

Eelmine artikkel kus paluti seriaali hinnata, kadus kähku. Hinnangud ei meeldinud vist.

kui tõstame ostetavuse ja müüdavuse au siss ja müügimehe amet on meie NOKIA, siis on ka ühiskonna ette püstitatud eesmärk täidetud.