KÜLMALE MAALE: Kliimateadlane Andres Tarand käis 1969. aastal Antarktikas. Aasta pärast, veebruaris 2019 läheb ta sinna uuesti, sedapuhku giidina.Foto: Robin Roots
Rainer Kerge 13. veebruar 2018 00:01
„Arstikontrollid olid tõesti väga vinged, Eestis tegin need ühe korra läbi, teine kord oli Leningradis. Ja mõlemal korral oli kõige raskem tõestada, et ma pole hull,“ meenutab kliimateadlane Andres Tarand, kuidas ta Antarktika-ekspeditsiooni koosseisu pääses ja anno 1969 jäisel mandril talvitus. Aasta pärast, veebruaris 2019 läheb ta sinna uuesti, tõsi, mitte enam teadlase, vaid giidina. „Pool sajandit on tagasiminekuks päris hea ajaperspektiiv,“ ragistab Tarand.

„Arstikontrollid olid tõesti väga vinged, Eestis tegin need ühe korra läbi, teine kord oli Leningradis. Ja mõlemal korral oli kõige raskem tõestada, et ma pole hull,“ meenutab kliimateadlane Andres Tarand, kuidas ta Antarktika-ekspeditsiooni koosseisu pääses ja anno 1969 jäisel mandril talvitus. Aasta pärast, veebruaris 2019 läheb ta sinna uuesti, tõsi, mitte enam teadlase, vaid giidina. „Pool sajandit on tagasiminekuks päris hea ajaperspektiiv,“ ragistab Tarand.

Aasta pärast panete jope selga ja astute lennukisse, siis veel paar päeva laevasõitu ja oletegi Antarktikas kohal. Pool sajandit tagasi oli sinna pääsemine ilmselt teine ja pikem saaga: treeningud, dieet, läbivalgustus?

Arstikontrollid olid tõesti väga vinged, Eestis tegin need ühe korra läbi, teine kord oli Leningradis. Ja mõlemal korral oli kõige raskem tõestada, et ma pole hull.

Eestis läksin Seewaldisse ja ütlesin, et mina küll teie kartoteegis ei ole. See tekitas kohe erilise umbusu, hakati uurima, et äkki ikka olen.

Leningradis läks arstidega jälle nii, et kuna mul oli kiire, teesklesin, et ei oska eriti vene keelt. Meditsiinitöötajate süda läks härdaks – näe, võõramaalane, niisugune loll, et ei oska õieti vene keeles ennast väljendada, aga tahab hirmsasti ekspeditsioonile – ja sain lihtsamalt läbi. Proovisin sama asja ka neuroloogi juures, aga sinna marssis üks eriti vihane saks järele ja tahtis mind kohe välja visata… Need olid, jah, niisugused Leningradi õppetunnid, et kuidas õieti Sovetski Sojuz töötas.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (7)

agfa super 13. veebruar 2018 13:49
_HÜVASTIJÄTT: Andres ja Mari Tarand Leningradi sadamas 14. novembril 1968._
Hea selge pilt on välja tulnud. Kõik näod hästi näha.
Zenit E 13. veebruar 2018 20:55
Praegu, 50 aastat hiljem ei tehta sugugi paremaid pilte. Eriti, kui seal peal on mõni "uhvo", LochNessi koletis või lumeinimene. Ja ka päris palju tavalisi pilte tehakse enam-vähem sama kvaliteediga, lihtsalt, kuna digiajastu võimaldab teha näiteks reisil olles 10000 mõttetut pilti, siis lõpuks valid sealt ainult 10 väheke kobedamat fotot välja ja saad ego tõstmiseks Facebooki riputada ja laike ootama jääda..
Tol ajal selliseid võimalusi ei olnud - oligi ainult üks ja ainus pilt. Järgmise pildi tegemiseks pidid filmilinti edasi kerima, fokusseerimine käis sisetunde ja silmamõõdu järgi (1, 2 või 5 meetrit ja "lõpmatus"). Selleks ajaks oli situatsioon aga juba muutunud, inimesed vaateväljast kadunud või asendit muutnud - jälle kiire pilt, et midagigi pildile saada..
Smena 6M 13. veebruar 2018 22:11
Tol ajal ei lahmitud ka lihtsalt pusk nuppu mõõdutundetult vajutada.
Iga kaader prooviti hoolikalt paika sättida (nii 10000 korda ja siis ükskord vajutati) ja mingid äpud oma kätte fotoaparaati üldiselt ei saanudki.
Aga kompositsioon on eespool viidatud pildil tõesti vägev. Kuid tolleaja ufodest on kindlalt paremaid pilte kui enamus tänapäevaseid.
tegelt ka? 13. veebruar 2018 22:15
_Selleks ajaks oli situatsioon aga juba muutunud, inimesed vaateväljast kadunud või asendit muutnud - jälle kiire pilt, et midagigi pildile saada.._
See on küll täielik jama.
Tolleaegsed filmiga kaamerad pildistasid silmapilkselt, mitte nagu tänapäeva digikarbid kus vajutad nuppu ja vahepeal jõuab kolm autot objektiivi eest mööda sõita, enne kui pilt tuleb.
13. veebruar 2018 09:31
See, et Tarand räägib, nagu olnuks Antarktikasse pääsemine üsna normaalse asi (keeruline, aga võimalik). Tegelikult ikka ei olnud selles mitte midagi tavapärast. Tarandiga koos talvitus seal ka ta naiseõe mees. Tubli ja lojaalne kodanik pidi ikka eelkõige olema, selleks, et üldse listile pääseda. Aga noh, eks ta ole...
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS