ÕPI PUHKAMA: kosutav uni tagab tervise ja elurõõmu

„Täiskasvanud inimene vajab väljapuhkamiseks vähemalt 7- 8 tundi, koolilaps 9 ning koolieelik 10 tundi und.  Juhul kui und ei ole piisavalt, tekivad nii vaimne kui ka füüsiline väsimus,“ märgib Peeter Villako. Pikemaajaline unepuudus võib tema sõnul põhjustada kurnatust ning päädida erinevate haigusseisunditega.

Proviisor paneb südamele, et unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja unisuse, mis suurendab tõenäosust sattuda liiklus- ja tööõnnetuste ohvriks. „Magamatuse tõttu halvenevad mälu ja keskendumisvõime, tekib meeleolulangus, inimene muutub kergeltärrituvaks ning tema stressitaluvus väheneb,“ kõneleb ta. Lisaks suureneb ebapiisava uneaja tõttu risk haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse, lisaks mõjutavad unehäired tugevasti elukvaliteeti ja võivad lühendada eluiga.

Kõige levinumaks unehäireks on Peeter Villako sõnul insomnia ehk unetus, mille puhul inimene ei suuda uinuda, jääb liiga hilja magama või ärkab soovimatult vara. „Insomnia võib avalduda ka nii, et inimene ärkab öösel ning ei suuda enam uuesti uinuda,“ selgitab ta. Selliseid unehäireid esineb eriti sageli stressirohketel eluperioodidel.

Insomniat võivad põhjustada ka erinevad kroonilised haigused, mitmed ravimid ja mõnuained (alkohol, nikotiin, kofeiin). Krooniliste unehäirete all kannatab vähemalt 5% täiskasvanuist.

Insomniat esineb naistel tunduvalt sagedamini kui meestel. Viimasel ajal on täheldatud kogu maailmas unehäirete esinemise sagenemist. „Ajutisi une ja ärkveloleku rütmi häireid võib põhjustada ka reisimisest tingitud ajavahe või muutuva graafikuga (öine) töö,“ viitab Villako.

Mida ise tervisliku une heaks teha?

Peeter Villako rõhutab, et une kvaliteedi parandamiseks saab igaüks ise palju ära teha.

Esimene soovitus on minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal.  „Unele tulevad kindlasti kasuks päevasel ajal värske õhu käes veedetud aeg ja kehaline tegevus,“ sõnab ta.

Hilisõhtul, uneaja eel peaks seevastu vältima intensiivseid tegevusi, mis organismi „üles piitsutavad“. Näiteks pole soovitav kehalise treeninguga tegelda kolme kuni nelja tunni jooksul enne uneaega. Parem oleks telerivaatamine ja arvutitöö lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut. „Tervisliku une huvides peaks leidma enne magamaminekut tund-poolteist lõõgastumiseks ja rahulikuks tegevuseks, kuulata meeldivat rahulikku muusikat,“ õpetab proviisor.

Ja kui und ei ole, pole ka mõtet voodisse seda ootama jääda. „Närvilise uneootuse asemel on õigem tegelda mingi positiivselt mõjuva rahustava tegevusega, näiteks lugeda midagi humoorikat või tegelda kergema käsitööga,“ räägib ta.

Une kvaliteedi seisukohalt on oluline ka magamistoa mikrokliima: uni on parem jahedamas ja mitte liiga kuiva õhuga ruumis.

Ka paneb Peeter Villako südamele, et alkoholist unehäirete puhul abi ei saa. „Õhtune naps võib küll aidata uinuda, aga kui organism peab puhkamise asemel tegelema mürkide kahjutuks tegemisega, rikub see ikkagi kogu une,“ selgitab ta.. Tasub ka meeles pidada, et kohv ja kange tee ei sobi õhtusteks jookideks ning suitsetamine on üks neist teguritest, mis võib und rikkuda.